Sotsid võiks lõpetada agressorriikide kodanike ees pugemise

Sotside esimees Lauri Läänemets (keskel) tervitamas erakonnakaaslasi, ministreid Piret Hartmani ja Vladimir Sveti. Foto: Martin Pedaja

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna omakasupüüdlik soovunelm saada lisahääli ja teiste koalitsioonierakondade selgroo pehmus toovad kaasa selle, et pisut enam kui aasta pärast toimuvatel kohalikel valimistel otsustavad Venemaa ja Valgevene kodanikud mitmetes Ida-Viru linnades suuremal ja Tallinnas väiksemal määral selle üle, kellele kuulub kohalik võim.

Ukrainas verist sõda pidava Venemaa ja tema liitlase Valgevene kodanike valimisõigus säilitamine on eriti küüniline olukorras, kus võimuliit, mille osapooleks on ka sotsid, tõstab makse põhjendusega, et Eesti saaks suurendada oma julgeolekut ja toetada Ukrainat. Samal ajal jäetakse aga agressorriikide kodanikele, kes ühel päeval hääletavad Putini või Lukašenka poolt, võimalus teisel päeval oma häälega otsustada, kes on võimul Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Tallinnas. Kui agressorriikide kodanikud on olulise kaaluga valijad, siis kujundavad nad ka kohalikku poliitikat.

Sotside esimees Lauri Läänemets põhjendab agressorriikide kodanike valimisõiguse säilitamisse klammerdumist sellega, et asi pole kodakondsuses, ning toob näiteks, et Kremli-meelse ja riigireetmises süüdistatava Aivo Petersoni poolt hääletasid ka Eesti kodanikud. Õnneks ei olnud nende osakaal siiski piisav, et ta valituks oleks osutunud.

Kui kohalikel valimistel lisanduvad valijate ringi aga ka agressorriikide kodanikud, siis vajub kaalukauss juba mitmes linnas teises suunas. Seda oleks riigi juhtimise vastutust kandval erakonnal mõistlik arvesse võtta ning mitte arvestada vaid oma erakonna huvidega ja mõelda, et üksnes nendel koos Keskerakonnaga on selles küsimuses õigus.