Majanduse kohal paistab lootuskiiri

MIHKEL NESTOR, SEB majandusanalüütik Foto: Madis Veltman

Eesti majandus on siiani jätkanud languskursil, kuid näha on ka esimesi paranemismärke. Suurima lootuse majanduskasvu taastumiseks annab oodatav intressimäärade langus, mis parandab olukorda eksportturgudel ning kosutab kodumaiseid investeeringuid.

Suurimaks väljakutseks on väliskaubanduse olukord. Kuigi teenuste eksport püsis plusspoolel, ei suutnud see kompenseerida kaupade ekspordi 3% suurust langust. Lähiajal võiks siiski oodata ekspordi languse peatumist. Seda ennustav tööstustoodang on veel mullusest madalam, ent konjunktuuriuuringute põhjal on tööstusele lisandunud uusi tellimusi.

Püsib lootus, et järgmisel aastal julgetakse sahtlist mõned investeeringuplaanid välja võtta.

MIHKEL NESTOR, SEB majandusanalüütik

Eesti ekspordi jaoks on suurimaks probleemiks olnud intressimäärade paine kõrge võlakoormusega Põhjamaade majandustele. Eriti just laenukapitali vajavate toodete puhul, nagu kinnisvara, on nõudlus kahanenud pea olematuks. Nüüd on aga nii Euroopa kui Rootsi keskpank teinud algust intressilangetustega. Praeguste ennustuste kohaselt kahanevad peamised intressimäärad järgmise aasta lõpuks võrreldes tänavusega poole võrra. Kuigi nullintresside tagasitulek ei tundu tõenäoline, jätab see nii Soome kui Rootsi majandusse hulga miljoneid, mida on võimalik tarbimisse ja investeeringutesse paigutada.

Kui ekspordi puhul on juba näha positiivseid märke, siis sisetarbimise puhul on olukord mõnevõrra ebaselgem. SKP statistika põhjal kahanesid majapidamiste tarbimiskulutused teises kvartalis mullusega võrreldes 1,3%. Nõrgaks on jäänud viimaste kuude tulemused endiselt ka jaemüügis.

Suuri objektiivseid põhjusi piiratud tarbimisele ei ole, kuid lisandumas pole ka palju positiivseid faktoreid. Tööhõive on Eestis väga kõrge, mis seab selle − ja tarbimise − edasisele kasvule piiri.

Aeglustumise märke on näitamas nominaalne palgakasv, ehkki madalama inflatsiooni tõttu on inimeste reaalsissetulekud kõrgemad kui ajal, mil keskmine brutopalk aastas kahekohalise protsendi võrra tõusis.

Mis inflatsiooni puudutab, siis kuigi olukord on paranenud, ületab see endiselt meie lähiriikide näitajaid. Kui Lätis-Leedus on inflatsiooninäit langenud ühe protsendini või isegi alla selle, siis augustis mõõdeti Eestis vastavaks näitajaks 3,4%. Osaliselt selgitab seda muidugi käibemaksutõus, kuid ka pärast seda korrektsiooni jääb vahe naabritega suureks.

Inflatsiooni piirav mõju tarbimisele jääb püsima pikemalt − põhjuseks meid järgmisel aastal ees ootav järjekordne käibemaksutõus. Kõigi nende uudiste virvarris inflatsioonist, maksutõusudest ja Eesti kehvast majandusseisust on äärmiselt madalale langenud ka eestlaste tarbimiskindlus, mille kosumine võtab aega.

Üllataval kombel aitasid teises kvartalis SKP näitajaid turgutada investeeringud põhivarasse, mis suurenesid eelmise aasta sama ajaga võrreldes pea 8%. Näitajaid lähemalt silmitsedes võib küll arvata, et ilmselt ei ole selle taga erasektori maruline soov investeerida. Nimelt kahanesid investeeringud masinatesse ja seadmetesse mullusega võrreldes umbes 15%, investeeringud elamuehitusse koguni ligi 20%. Plusspoolele aitas jõuda aga just ehitustegevus, sest investeeringud muudesse ehitistesse ja infrastruktuuri suurenesid eelmise aastaga võrreldes peaaegu poole võrra.

Oma abistava käe on ulatanud riigisektor, kes viimasel ajal jõuliselt näiteks kaitsetaristut on arendanud. Ettevaates võiks siiski paraneda olukord ka erasektori investeeringutega. Lisaks madalale nõudlusele on neid siiani tagasi hoidnud kõrged intressimäärad ja üldine majanduslik ebakindlus. Püsib lootus, et järgmisel aastal hakkavad need leevenema ja ehk julgetakse sahtlist mõned investeeringuplaanid välja võtta.