JUHTKIRI ⟩ Murepilved turismi kohal

Soome turistid Narvas. Foto: Илья Смирнов

Tänases Põhjarannikus kirjutame, kuidas käib turismisektori käsi sel aastal Ida-Virumaal. Tuleb tõdeda, et midagi katastroofilist pole juhtunud, aga samuti ei saa ettevõtjad kiidelda üliheade tulemustega. Pigem paistab valdkonnast välja pidev pingutus selle nimel, kuidas pärast raskeid kriise taas mäkke rühkida.

See pole aga sugugi lihtne. Kobarkriis (pandeemia, sõda, majanduslangus) on jätnud oma jälje. Ning tuleb tõdeda, et Ida-Virumaal, kus enne sõda Ukrainas oli oluline osa turismiettevõtlusest suunatud Venemaa elanikele ning nende turistide hulk oli kasvutrendis, on sõjaga seotud sanktsioonid andnud endast eriti tugevalt tunda.

Ühel hetkel oldi idasuunaliste pingutustega nullpunktis tagasi ning tuli hakata pilku pöörama uutele turgudele. Ja valikuid ju palju pole: kui lähim välisnaaber kukub ära, tuleb vaadata järgmiste järele. Soomlasi ja lätlasi on hakanud küll rohkem käima, kuid nende meelitamine pole sama lihtne kui Narva jõe taga elavate venemaalaste puhul.

Ent meie turismiettevõtjatele tuleb au anda, et nad ei heida meelt ja pingutavad edasi, püüdes hoida teenust konkurentsivõimelisena. Seda enam, et see muutub üha raskemaks ka riigi maksupoliitika tõttu: majutusasutustele tõuseb uuest aastast käibemaks nelja protsendi võrra, ka üldine käibemaksumäär kasvab, nagu ka tööjõumaksud. See kõik kasvatab üldist hinnataset ning nõrgendab meie turismiettevõtete konkurentsivõimet sellesama Läti või Soome turisti püüdmisel. Siseturistist rääkimata. Sest kui toimetulekuvõime langeb, peavad ka inimesed hakkama kokku hoidma ning puhkus ja meelelahutus on tavaliselt esimesed, millest loobutakse.