Ahtme hooldekodu oli Ahtme linnaosa ühe peatänava lähedal rohkem kui veerand sajandit justkui tondiloss. Kui siseruumid suutis omanikuks olnud Kohtla-Järve linn enam-vähem rahuldaval moel korda teha, siis välisilme jaoks ei leidunud eelarves raha kümneid aastaid, nagu ka pooleli jäänud tiiva ehituse lõpetamiseks. Tegu oli isegi sellega, et täita erinevate ametkondade aja jooksul aina enam karmistuvaid nõudmisi.
Pärast hooldekodu mahamüümist on eraomanikud mõne aastaga hoone korda teinud ja seda laiendanud ning suurendanud ka kohtade arvu. Igatahes ei pea enam piinlikkust tundma, et Kohtla-Järve vanurite koduks oleks kole maja.
Elanikkonna vanenemise tõttu on hooldekodud tõusev äri ka majanduslanguse ajal. Kõikidele objektidele ei ole väga lihtne leida huvilisi ettevõtjaid, kes näeksid võimalust seal tulutoova ettevõtlusega tegelda. Aga otsida tasub, sest üldjuhul tuleb eraomanik majandamisega edukamalt toime kui omavalitsused, sest juba vanarahvas ütles, et mõisa köis, las lohiseb...
Omavalitsused ei pea omama noortelaagreid, kommunaalettevõtteid, mõisahooneid ja mitmesuguseid muid rajatisi ja asutusi, mis pole otseselt seotud oma kohustuste täitmisega. Iseasi, kui nendest asutustest ei tehta munitsipaalpoliitilisi töökohti.