/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/10/28/16450170t1h8bb8.jpg)
Virumaa põllumehed kasvatasid mitu aastat Roodeväljal avatud heinatehase tarbeks lutserni ja timutit, mis mõjuvad hästi põlluviljakusele ja andsid ka korraliku lisatulu. Sel kevadel pandi tehas kinni ja saagiga polnud midagi peale hakata.
Patmari talus külvati esimesed sada hektarit lutserni 2020. aastal.
Peremees Ain Regol oli selleks kaks põhjust. Esiteks parandab lutsern kui tugeva juurega liblikõieline taim mullaviljakust. Teiseks oli Rakvere külje all Roodeväljal just avatud heinatehas, mis põllumeestelt lutserni kokku ostis ja seda kasvatama innustas.
Kolm aastat nii läkski.
Tänavu kevadel selgus, et heinaäriga on lõpp.
/nginx/o/2024/10/28/16450171t1hb77e.jpg)
Tänavu polnud saaki kusagile panna
Põllumeeste ühistu Kevili, kelle territooriumil heinatehas asus, astus sellest ärist välja ja tehas pandi kinni, ütles Ain Rego.
"Meil olid selleks ajaks juba väga suured investeeringud tehtud, aga saagiga ei olnud sel suvel midagi tarka peale hakata ja see tekitas meie eelarvesse ikka väga suure augu. Üritasime küll teisi kanaleid leida, aga säärast süsteemi Eestis rohkem ei ole. Heina ja silo tegime, üritame kuigipalju komposti teha. Ei saa ju ka käigu pealt neid lutserni ja timuti all olevaid maid kõiki üles võtta, see on natuke pikema vinnaga asi."
Tehase sulgemine puudutas kõiki Ida- ja Lääne-Virumaa põllumehi, kes üleskutsega kaasa läksid ning neid kultuure kasvatama hakkasid.
Patmari talu sai kõige rohkem pihta, sest seal oli pind kõige suurem − nelisada hektarit. Sajahektarisi oli mitmeid. Ja ka neid, kes alles plaanisid külvata − seemegi olid juba ostetud.
Ain Rego jõudis kolm aastat oma saagi tehasesse saata. Ja tänavu sai esimesel sadakonnal hektaril neli aastat täis, mis tähendab, et need tuligi uuesti teravilja alla panna.
"Agronoomiliselt ma ei kahetse, sest talinisu oras selle lutsernipõllu peal on selline, et viib suunurgad ülespoole − see on ikka kuldaväärt, mis põllul toimub, kui seal on vahepeal lutsern kasvanud," kiidab ta.
Jordaanlaste heinatehas kestis Roodeväljal kuus aastat
2018. aastal alustas Jordaania omanikega Golden Fields Factory koostöös Eesti põllumeeste ühistuga Kevili Rakvere külje alla Roodeväljal põllumeestelt heintaimede kokkuostu, et need tehases kuivatada, purustada ja pakkida ning Lähis-Itta eksportida.
Esialgu rajasid timuti- ja lutsernipõlde vaid Kevili liikmed, hiljem teisedki põllumehed. Hektareid tuli Kevili kodulehel avaldatud info järgi iga aastaga juurde: kui 2019. aastal koristati lutserni 250 hektarilt, siis kaks aastat hiljem juba 850 hektarilt ning veel aasta pärast pidanuks pind kaks korda suurenema.
Järgnesid aga põuased aastad, mil saagid jäid kesiseks, lisaks hüppasid lakke elektri- ja gaasihinnad, muutes tehase töös hoidmise keeruliseks. Tänavu kevadel andsid tehase omanikud teada, et panevad uksed kinni, Kevili astus omanike ringist välja.
Golden Fields Factory rajab Läänemaale uut tehast, ent Virumaa põllumeestele jääb see liiga kaugele.
Liigne innukus võib kätte maksta
OÜ Lüganuse Agro juht Aare Vent naerab, et heintaimede kasvatamisega jõudis ta õigel ajal ree pealt maha hüpata ja suurem kahju jäi olemata.
"Külvasin Saka põldudele eelmisel aastal timutit, aga tuli põuane aasta ja külv ei olnud suurem asi. Tavaliselt ma selliseid põlde ei jätagi, aga sellega ootasin ikka pikemalt. Asja ei saanud ja kevadel läks sinna vili peale," räägib ta, et saagi ja müügini asi ei jõudnudki.
Patmari talu polnud ainus, kus asi alguses hästi edenes, toob Vent näiteks Valaste Agro, kus 50 hektarit lutserni esimesel aastal väga hea saagi andis, järgmistel juba vähem − see on lutserni puhul tavaline −, kuni eelmisel aastal selle kultuuri aeg täis sai ja põld üles künti.
"Uusi asju ei tasu korraga liiga suurelt ette võtta," suhtub Aare Vent sellistesse ettevõtmistesse pigem alalhoidlikult.
Heintaimede müügiks kasvatamise vastu on põllumeestel tema sõnul huvi küll. Ja kui turul on nõudlust, küll siis tuleb ka tegijaid juurde.
/nginx/o/2024/10/28/16450173t1h1fd3.jpg)
Põntsu panid peamiselt põud ja energiahinnad
Golden Fields Factory arendusjuht Alo Alt põhjendas Roodevälja tehase sulgemist toormenappusega.
"Me ei saanud piisavas mahus pikaajalisi lepinguid põllumeestega paika, aga Lääne-Eestis saime ja seetõttu keerasime fookuse täies mahus Lääne-Eestisse," ütles ta augustis ERRile.
Tehasele sai lisaks kõrgetele elektri- ja gaasihindadele ning mullusest karmist põua-aastast tingitud toormenappusele saatuslikuks ka see, et heinatehase tulemist ja olemist algusest peale toetanud, muu hulgas tehasele pinda rentinud põllumeeste ühistu Kevili astus omanike ringist välja.
"Agronoomiliselt on lutsernikasvatusel loomulikult loogika olemas: ta on mullastikule väga hea taim, söödaväärtus on kõrge," ütles ühistu juht Hannes Prits. "Aga Kevili keskendub hästi selgelt teravilja ja rapsi kasvatamisele, näeme seal kasvuvõimalusi ja oleme viimased seitse aastat ka kasvanud. Kõike ei jaksa teha, teeme parem oma asja hästi ja vastutame selle eest, mida ise teeme."
Läänemaa jääb Virumaa põllumehele kaugeks
Eelmisel suvel avas Eestis heinaäri eest vedav jordaanlaste firma Golden Fields Factori samasuguse tehase Läti ja Leedu piiril. See töötab hästi, teab Ain Rego.
Eestis peaks uus tehas tulema Läänemaale. Pidi juba tänavu tööle hakkama, nüüd räägitakse järgmisest kevadest.
Ida- ja Lääne-Virumaa põllumeestele jääb see nagunii liiga kaugele. Haljasmassi mõistlikuks veokauguseks loetakse 50, äärmisel juhul 80 kilomeetrit.
"Meie talu jaoks oli isegi Roodevälja kauguse poolest nipa-napa piiri peal," nentis Rego.