JUHTKIRI ⟩ Praegune Narva probleem võib tabada ka teisi Ida-Viru linnu

Kuna Balti elektrijaam pääseb kõrgete kvoodihindade tõttu elektriga turule harva, siis ei tule sealt ka soojusenergiat, mis kindlustas Narva linna aastakümneid odava toasoojusega. Foto: Matti Kamara (Pohjarannik)

Seda, mis praegu Narva kaugkütte hinnaga toimub, polnud raske ette näha juba aastaid tagasi.

Kui oli teada, et Euroopa kliimapoliitika reeglid ja süsinikukvootide kauplemissüsteem tekitavad olukorra, kus põlevkivielekter pääseb üha harvemini turule raha teenima, jääb seisma ka Balti soojuselektrijaam, mis võimaldas aastakümneid Narvas pakkuda ülejäänud Eestiga võrreldes odavamat soojusenergiat.

Nüüd ühtäkki on toimunud kannapööre ja Narvast on kujunemas Eesti kõige kallima soojusenergiaga linn. Kui arvestada, et Narvas on kõrge tööpuuduse ja vaesuse tase, siis sellest kokku on küpsemas sotsiaalne plahvatus. Seda ohtu olnuks võimalik aegsasti ette näha ja hakata tegutsema, ent tõsisemalt püütakse seda teha alles nüüd. Aga head ja kiiret lahendust ei ole võimalik tagataskust võtta ei kohalikul võimul, riigivõimul ega toasooja ainsal pakkujal. Kas valitsus teeb otsuse, et talle kuuluv äriühing paneb odavama soojuse nimel jaama tööle ja saab kahjumit ning riik temalt vähem dividenitulu?

Praegu on paradoksaalne olukord, kus Narva elanikud peaksid pöialt hoidma, et eelolev talv tuleks hästi külm ja tuulevaikne ning kalli elektriga, sest siis tekib Balti soojuselektrijaamal rohkem võimalusi hakata elektrit tootma ja koos sellega jõuaks tubadesse ka odavam küte.

Kuigi praegu on terav kütteprobleem Narvas, võib see lähiaastatel tabada ka teisi Ida-Virumaa linnu. Iial ei või teada, millise agaruse ja tuhinaga võidakse hakata rakendama põlevkivitööstustele uusi norme ja makse, mis viiksid nende seiskumiseni. Ning siis tekiks samasugune olukord ka Kiviõlis, Kohtla-Järvel ja Jõhvis, kus praegu on mõistliku hinnaga kaugküte tänu põlevkiviõli tootmisel eralduvale uttegaasile.