/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
/nginx/o/2024/11/25/16506761t1h71fe.jpg)
"Lambakasvatusest me ei loobu," kinnitab Kaisa Kukk, kes kaotas läinud reedel huntidele ka teise poole oma karjast.
2020. aastal tõid Kaisa Kukk ja Marek Peet Osmussaarelt Mäetagusele esimesed seitse islandi tõugu lambatalle.
"Rohumaad on meil palju, traktoriga niitmise asemel valisime lambad seda hooldama," ütleb Kaisa Kukk.
Kaks aastat hiljem oli lambaid juba pea viis korda rohkem ja sündis OÜ Alutaguse Farm.
Kuu ajaga hävis nelja aasta töö
Kodu lähedale ehitati esimene väike laut ja pere käis Järvamaa kutsehariduskeskuses mahelambakasvatust tudeerimas.
Noortaluniku toetus võimaldas ehitada suurema lauda, mille üks pool kavandati perepoeks ja kohvikuks.
Marek Peet ostis oma firma nimele gotlandi lambad ja soetas kalli tõujäära.
Selleks sügiseks oli Alutaguse Farmi hingekirjas juba poolsada utte, keda kevadest talve tulekuni peeti kodust kaugemal karjamaal. Korralikult viie traadiga elektrikarjusega ümbritsetud aladel.
19. oktoobril kaevasid hundid end Kukrusel aia alt läbi ja murdsid kõik 24 utte.
22. novembril langes Võrnus rinnakõrgusest elektritarast üle hüpanud sute saagiks 20 tiinet utte.
Alutaguse Farmi lammastest jäi alles üksainuke väike utt.
:format(webp)/nginx/o/2024/11/25/16506767t1hca65.jpg)
Kahju on suurem kui vaid murtud lambad
"Jäime ühe päeva hiljaks," räägib Kaisa Kukk reedesest hundirünnakust, et just sel nädalavahetusel oli neil plaanis lambad Võrnust lauta viia. "Tiineid loomi tuleb hästi ettevaatlikult transportida, see võtab palju aega ja sellepärast ootasimegi puhkepäeva."
(Marek Peedi lambad olid teisel pool teed aedikus, need viis ta juba varem lauta ära.)
Alutaguse Farmi lammastega koos olnud tõujäär pääses õnnekombel vaid kergemate vigastustega.
Gotlandi jääraga paaritati islandi lambaid sellepärast, et viimastel on vill kehvem ja nõnda tõuge segades saab selle järglastel paremaks, selgitas Marek Peet.
Nood lambad, kelle hundid Kukrusel murdsid, olidki juba islandi-gotlandi segu ja tuleval aastal oli plaanis neidki paaritada.
Kaisa Kuke sõnul sünnivad lammastel enamjaolt kaksikud talled, vahel ka kolmikud.
Seega on huntide tekitatud kahju kõvasti suurem kui vaid need 45 murtud või hädatapu vajaduseni vigastatud utte.
Pere plaanid, kuidas lambakasvatusega edasi minna, said väga tugeva löögi.
/nginx/o/2024/11/25/16506735t1h6c4a.jpg)
Ka seaduslik relv ei anna loomaomanikule õigust oma vara ründavat kiskjat maha lasta
Oktoobris tegi Eesti põllumajandus-kaubanduskoda kliimaministeeriumile ettepaneku täpsustada relva-, jahi- ja loomakaitseseadust punktiga "Jahirelva ja jahitunnistust omava isiku õigus surmata kodu või lemmiklooma ründavat ulukit (suurkiskjat)".
Põhjenduseks toodi, et järjepideva kaitse ja sobivate loodustingimuste tõttu on suurkiskjate arvukus oluliselt tõusnud ning sellega kaasnevad kahjud karjapidajatele.
"Mitmed lambapidajad on tegevuse lõpetanud või kaaluvad seda, sest kiskjarünnakutega kaasnev kahju on majanduslikult väljakannatamatu ning senine praktika kiskja jahiloa väljastamiseks pärast rünnaku toimumist ei toimi," nähakse pöördumises vajadust suurendada suurkiskjate küttimismahtu ning lubada ettevõtjal ründel olevat kiskjat surmates oma vara kaitsta.
Ministeerium seda ettepanekut ei toeta: "Selliselt muutuks iga suurkiskja legaalseks sihtmärgiks ning on keeruline ja mõnikord ka võimatu pärast kiskja surmamist tuvastada sellele eelnenud asjaolusid ja hinnata seeläbi hukkamise põhjendatust. Selline kontrollimatu küttimine ohustaks otseselt suurkiskjate soodsat seisundit ja oleks vastuolus suurkiskjate tegevuskavas seatud soodsa seisundi säilitamise eesmärkidega."
"Rootsis näiteks on see legaliseeritud," ütles keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Tõnu Talvi, kes osales hiljuti seal muu hulgas loomakahjusid ja nende hüvitamist käsitlenud seminaril. "Kui lambaomanik, kellel on seaduslik relvaluba, näeb oma karjamaal hunti − piisab juba ohuolukorrast −, võib ta seda hunti oma karja kaitseks tulistada. Sellele järgneb küll politsei menetlus, aga kui relvaomanik suudab tõestada, et hunt viibis tema karjamaal ja Rootsi seaduse järgi ohustas tema vara, jääb ta õigeks."
Hakkab uut karja kasvatama
"Ei, me ei loobu lambakasvatusest," kinnitab Kaisa Kukk. "Võtan Mareki gotlandi karja Alutaguse Farmi alla. Kui seda võimalust ei oleks, siis võib-olla kaaluksime loobumist, aga praegu pole see üldse valikus."
Uusi lambaid osta ei ole pärast selle sügise kaotusi võimalik, uus kari tuleb endal kasvatada. 38 gotlandi utest on pooled tiined, seega aasta alguses on juba tallesid oodata.
Alla anda ei luba ka kindel tahtmine lauda teise poolde perepood välja ehitada, et seal lambatooteid müüa: lõnga ja nahku ja vorsti. Kohvikus pakutaks samuti lambaliha ja vaheseinas olevast aknast saaks laudas olevaid lambaid kaeda. Kui PRIA-le esitatud taotlus lauda teise poole väljaehitamiseks heakskiidu saab, tulevad nii pood kui kohvik.
"Koolis räägiti meile, et lambakasvatus hakkab end ära tasuma alates kolmesajast lambast," ütleb Kaisa Kukk, et sellist ambitsiooni neil kindlasti ei ole. Pigem on soov lambakasvatust laiemalt tutvustada ja kutsuda inimesi neid kohapeale vaatama.
Neil päevil tuuakse gotlandi kari suurest laudast majale lähemasse väiksesse, sinna ehk hundid tulla ei julge. Laudast väljas käima peavad lambad nagunii, teisiti maheloomi pidada ei tohi. Väliala on loomulikult elektritaraga piiratud.
Õues karjatamise ajal lammaste kaitseks midagi senisest rohkemat teha saagi. Abi võiks olla karjakoertest, nende soetamine ning õpetamine on aga palju raha ja aega nõudev ettevõtmine.
Huvigrupp tallab suure ühishuvi jalge alla
Ida-Virumaal pole hundid paar viimast aastat suurt kurja teinud, sestap ei antud siia tänavu esimese jaotusega ka ühtegi hundiluba. Tõsi, kasu poleks neist olnud nagunii, sest tavapäraselt vaidlustas kiskjaid kaitsev MTÜ hundijahi kohtus ja esialgse õiguskaitse korras peatati see 4. detsembrini.
Huntidel läheb Eestis hästi, kinnitavad nii keskkonnaamet kui -agentuur.
Liigagi hästi, kogevad suve lõpust saati kogu Eesti lamba- ja kitsekasvatajad ning koeraomanikud, kes sutele hulganisti loomi kaotanud. Lambakasvatajate algatatud petitsioon suurkiskjate kontrolli alla saamiseks kogus vaid mõne päevaga üle viie tuhande allkirja. Keskkonnaamet taotles kohtult hundijahi esialgse õiguskaitse lõpetamist. Seni on need hüüdja hääl kõrbes.
Olukord on hakanud rahunema, tundub keskkonnaameti jahinduse peaspetsialistile Tõnu Talvile ametisse viimasel ajal jõudnud murdmisteadete hulga järgi. Ida-Virumaal ei lisandunud mitu nädalat ühtegi murdmisjuhtu, enne kui reede hommiku Alutaguse Farmi lammastest teada anti.
Talvi ei pea hundijahiga kujunenud olukorda normaalseks.
"Me proovime võimalikult kõik osapooled laua ümber saada ja asjad läbi arutada, aga ometi tallatakse suhteliselt vähese esindatusega huvigrupi poolt väga suur ühishuvi jalge alla. Nii lamba- ja kitsekasvatajad kui jahimehed on viidanud, et riigi asemel peaks neid kahjusid hakkama hüvitama see, kes suurkiskjate ohjamise kui mõistliku lahenduse ära on blokkinud," rääkis ta.
/nginx/o/2024/11/25/16506770t1heb0e.jpg)
Jõuetuse tundest võib sündida halbu asju
Meedias on loomakasvatajad mõista andnud, et nad ei välista omakohut.
Tõnu Talvi sõnul on sellele viidatud ka rahvuslooma ümarlaua ja suurkiskjate koostöökogu kohtumistel.
"Kui üks äärmus jääb väga peale, võib teine osapool tunda ennast nii jõuetu ja abituna, et sealt võibki selline halb lahendus tulla. Ka jahimehed ütlevad, et seda ei taha ju keegi ning parem on ikka korraldatud ja kontrollitud küttimine."
Talvi pole päri kiskjakaitsjate väitega, et Eesti hundipopulatsioon on isoleeritud.
"Eesti hunt kuulub Balti populatsiooni, mis ulatub Virumaa nurgast Ida-Poolani välja. Virumaa ja samamoodi Võrumaa populatsioon on ühendatud ka Venemaaga, vaatlused tõendavad, et suhtlus käib ka ida poole. Ja Lõuna-Eestis on täitsa tavaline, et kui Lätis juulis ja augusti alguses hundijaht käib, siis tulevad hundid sealt Eestisse ja kahjud kohe suurenevad."
Tõnu Talvi sõnul tegi keskkonnaagentuur ettepaneku anda hundilubade teises jaotuses viis luba ka Ida-Virumaale. Täpsemalt Ida-Viru ohjamisalale, mis hõlmab siinseid idapoolseid jahipiirkondi. Viru ohjamisala, kuhu kuuluvad Alutaguse ja Lüganuse kandi jahimaad, ei saa ka seekord ühtegi luba.