:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/13/16840322t1h26c6.jpg)
Et reedene päev möödus Narvas rahulikult, tuleb tunnustada Eesti politseid professionaalse ja konkreetse tegutsemise eest.
Kuigi meelsuse ja väärtuste konflikt oli 9. mail nähtav ja tuntav eredamalt kui mis tahes teisel päeval, võisid inimesed − olgu siis Narva raekojaplatsil, kus tähistati Euroopa päeva, või jõeäärsel promenaadil, kuhu olid kogunenud inimesed, kellest osa ei salgagi, et nad on Ukrainas verist sõda pidava Venemaa patrioodid − enda turvaliselt tunda.
Et tänavapildis ei hakanud silma agressiivseid ega ilmses alkoholijoobes inimesi, oli suuresti Eesti politsei meisterliku töö tulemus. Samamoodi nagu seegi, et ka vähesed katsed proovida tuua keelatud sümboolikat avalikku ruumi lämmatati konkreetselt ja elegantselt eos, ilma et see andnuks vastasleerile ainest teha politseile etteheiteid põhjendamatu jõu kasutamises. See on ka aastatepikkuse töö tulemus, et Eesti riik on suutnud end kehtestada ning teha selgeks, et reeglid on täitmiseks ja nende rikkumisele ei vaadata läbi sõrmede.
See, et arvestatavale osale narvalastest, aga ka Tallinna, Sillamäe või Kohtla-Järve elanikele on Venemaa ja selle diktaatori teod hingelähedased, võib tõsta paljudel eestimaalastel vererõhku, kui sellist pilti nagu 9. mail Narva jõe ääres oma silmaga või piltidelt ja videotelt vaadata. Kuid samas ei tohiks selles olla ka midagi üllatavat, kui vaadata ka uuringute tulemusi, mis kinnitavad, et ligikaudu kolmandikule venekeelsetest Eesti elanikest meeldibki Putini valitsemine.
Samas on tõsiasi, et neile meeldib elada demokraatlikus Eesti riigis, kus pole ka vaja hirmu tunda, et riik mobiliseeriks inimesi sõtta Ukraina vastu.