See, et Ida-Viru keskhaigla ja Narva haigla tahavad senisest rohkem koostööd teha, on mõistlik ja samas paratamatu tee, kui me maksumaksjatena ei soovi senisest rohkem sotsiaalmaksu maksta, et meditsiiniteenused vähemalt senisel tasemel säiliksid.
JUHTKIRI ⟩ Mõistlik lähenemine
Viimastel aastakümnetel on Eesti haiglad saanud uued hooned ja ka sisustust suuresti Euroopa Liidu toel. See rahakraan ei ole veel lõplikult kinni, kuid on läinud üha rohkem koomale. Narva haigla uute hoonete jaoks on raha broneeritud ja Ida-Viru keskhaigla loodab saada tuge psühhiaatriakliiniku rajamiseks.
Kuigi Ida-Virumaa elanike arv väheneb, kasvab samal ajal kiiresti eakamate inimeste osakaal, mis omakorda tähendab suuremat koormust siinsele meditsiinisüsteemile. Samal ajal suureneb ka Ida-Viru arstide keskmine vanus ja nooremaid tuleb asemele väga vähe. Mõlemas haiglas on arstide puudus krooniline ja ei ole märke, millal ja tänu millele see olukord muutuda võiks. Defitsiidi olukorras on loogiline, et meditsiiniteenused pigem kallinevad, kui jäävad senisele tasemele. Ehk otsekoheselt öeldes: edaspidi ei lähe lihtsamaks, vaid pigem keerulisemaks.
Mõlema haigla juhid tunnistavad, et piltlikult öeldes oma silotorni otsas istumise ajad on läbi ning haiglate majandamise seisukohast on tõhusam ning patsiendi seisukohast parem haiglatel nii arste kui ka ravimisvõimalusi omavahel jagada.
Kuidas see edaspidi kõik täpsemalt välja tuleb, saab näha, aga selline lähenemine on olemuselt mõistlik. See võib olla eeskujuks ka teistes avalike teenuste valdkondades, mis seisavad silmitsi samalaadsete probleemidega.