Virumaa geopargi loomine lükati liikuma

Maakonna omavalitsusliidu eestvõttel valmib kevadeks Virumaa geopargi arengukava, mille koostamisse kaasatakse nii kogukonnad, omavalitsused kui ka turismi- ja muud ettevõtjad.

"Geopargid üle maailma on loodud geoloogiliselt huviväärsete piirkondade väärtustamiseks," selgitas asja olemust Eesti geoloogiateenistuse asedirektor Kalev Kallemets. "UNESCO mõistes kvalifitseeruvad need geopargiks siis, kui huviväärsusel on rahvusvaheline mõõde, kui nad on majanduslikus mõttes jätkusuutlikud ja tekitavad kohalikule kogukonnale lisandväärtust. Meile endale ehk tundub see põlevkivimaastik igavene nuhtlus olevat, aga rahvusvahelises mõistes on põlevkivi ja selle pikaajalisest kasutamisest tekkinud maastik unikaalne. Lisaks pankrannik, kus kiht-kihilt lasuvad rikkumata geoloogilised kihindid, ürgorud, Saka ja Narva kanjon. See väärib palju paremini eksponeerimist reaalselt looduses, mitte ainult kuskil muuseumis."

Geopark − mis see on?

• Geopark on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud säästva turismi sihtkoht, mis suurendab oluliselt piirkonda saabuvate külastajate hulka, mis omakorda võimaldab kohalikel ettevõtjatel pakkuda erisuguseid tooteid ja teenuseid ning teenida majanduslikku tulu.  
• Geopargi eesmärgid on loodus- ja kultuuripärandi kaitse ning uurimine, keskkonnateadlikkuse edendamine, geoturismi ja aktiivpuhkuse arendamine.
• Nende eesmärkide saavutamiseks tehakse laialdast kohalikku, üleriigilist ja rahvusvahelist koostööd. Väga oluline on nii keskkonnaharidusliku kui ka geoturismi infrastruktuuri arendamine. 

Kallemetsa sõnul lisandub Ida-Virumaal ka riiklik mõõde: muuta paremini nähtavaks ja arusaadavaks viimase 30 aasta riiklik panus negatiivsete keskkonnamõjude korrastamisel. 

"Kui looduskaitsealade eesmärk on ennekõike kaitsefunktsioon, siis geopargi puhul on primaarne eksponeerimise kaudu kohalikule kogukonnale turismi mõttes lisandväärtust tekitada. Lõuna-Iirimaal on geopark Copper Coast − tõlkes vaserannik −, mis eksponeerib just vase kaevandamisega Lõuna-Iirimaal tekkinud pärandit. See on otsene paralleel Virumaale." 

Loodus maakonnapiire ei tunnista

Virumaa − toona veel Ida-Virumaa geopargi esimese ideekavandi pani keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik Asta Tuusti paberile aastapäevad tagasi.

"See mõte ei olnud originaalne, aga mul õnnestus see uuesti arutelude lauale tuua ja hoog sisse anda. Tuginesin varasematele ideedele ja sellele, milliseid eesmärke peaks geopark täitma UNESCO mõistes," rääkis Tuusti. "Parasjagu koostati Ida-Virumaa riiklikku programmi ja geopark oli üks idee, kuidas seda sisuga täita."

Geopark lähtub tema sõnul kohalikest inimestest: see peab loodusväärtused nähtavaks tegema ja majanduslikult kasu tooma.

"Loodusharidust ja keskkonnateadlikkust edendav pool on väga oluline," toonitas ta. "Just see, et inimesed ise teaksid, kui põnev on looduse lugu − Ida-Virumaal räägime maavarade puhul poolest miljardist aastast. Et kohalik inimene väärtustaks looduspärandit ning ka kultuuri- ja tööstuspärandit. Geopark peab kindlasti olema kohalike inimeste keskne, teisalt peab see olema turismimagnet. UNESCO geopargid on väga tõsine loodust säästva turismi kvaliteedimärk, see peaks kindlasti olema loodava geopargi üks püüdlustest. Niisama kohalikku geoparki teha pole Eestis mõtet − meil on paar näidet, millest meil on õppida," viitas ta Saarte ja Vooremaa geopargile, mis pole veel korralikult toimima hakanud. 

Ida-Virumaa laienes Viru geopargiks sellepärast, et loodus maakondade piire ei tunnista ning geoloogilisele pärandile mõeldes ei oleks õiglane Kundat ja Aserit välja jätta. 

Meie-tunne on oluline

"Saaremaal on geopargis päris palju asju ära tehtud, aga seal kõik asjaosalised veel ei tunne, et nad on piisavalt kaasatud," tõdes Asta Tuusti. "Tark õpib teiste vigadest, Ida-Virumaal ongi hästi oluline panustada strateegia loomisesse niimoodi, et tõesti kõik huvirühmad oleksid kaasatud. Toome laua ümber kõik, kellele seda geoparki teha. Mida rohkem on meil kohapeal inimesi, kes tajuvad, et see muudab nende elu rikkamaks ja mõtestatumaks, seda paremini asi käima läheb. Kõik huvilised võiksid kaasa lüüa ja ettepanekuid teha juba selle arengudokumendi koostamisel."

Tuusti peab väga oluliseks, et geopark ei oleks väikese seltskonna idee, vaid sellel oleks hästi lai kandepind.

"Mitte nii, et keegi teeb kiiresti ühe MTÜ või sihtasutuse ära, vaid juba selle keha moodustamine peaks olema võimalikult laiapõhjaline. Sellepärast ongi strateegia koostamiseks kavandatud aeg üsna pikk − pool aastat − ja lõpeb konverentsiga, kus seda põhjalikult arutatakse. Hästi paljud huvilised peaksid püüdma asjaga kursis olla, aruteludel osalema, tegema endale selgeks, milliseid võimalusi sellest võib tulla. Sellel peaks olema meie-tunne juures."

Loodust säästev turism

Geopark loob võimaluse arendada rohkem loodust säästvat turismi.

"Praegu on Ida-Virumaal väga heas seisus seiklusturism, aga kõik turistid ei ole seiklusturistid, neid nišše tuleks kindlasti juurde leida; tuua siia rohkem ka pärandkultuurist huvituvat turisti ning ka seiklusturismis lisada adrenaliinile mõtestatud, intelligentset turismi − ajaloo nägemist näiteks," pakkus Tuusti.

Ja veel kaks mõtet geopargi idee juurde.

"Kui sa kutsud külalisi, siis enne ikka koristad. Turismi puhul on samuti oluline oma lähiümbrus üle vaadata: hakata oma aiatagusest peale ja turismiobjektideni välja. Tuleb ka korraldada koolitusi, et inimesed õpiksid seda pärandit tundma ja vahendama."  

Teine mõte puudutab keskkonnateadlikkust, mis võiks Ida-Virumaal parem olla. 

"Ida-Virumaa üks probleem on keskkonnahariduse poole pealt see, et on küll kaks väga head looduskeskust − Iisakus ja Kauksis −, aga need asuvad maakonna lõunaosas, samas inimesed, sealhulgas lapsed, elavad põhiliselt põhjaosas, suurtes linnades, kus keskkonnahariduskeskusi ei ole. Geopargi keskus võiks tulevikus täita ka seda rolli," leidis Tuusti. 

Ideel on jumet 

"Alati tuleb üritada, Virumaa puhul on erinevus selles, ei siin on ka riiklik huvi," usub Kalev Kallemets, et kui arengustrateegia koostamise käigus leitakse õiged lahendused, võib Virumaa geopargist asja saada küll. 

"Ida-Virumaal on hästi läinud, et omavalitsuste liit on õla alla pannud," on ka Asta Tuustil asjasse usku. 

Kuigi geoloogilist pärandit on tervel Ida-Virumaal, koondub see rohkem maakonna põhjaossa; kavandatava geopargi piirid selguvad arengukava koostamise käigus.