Ida-Virumaa lõpetas aasta riigi suurima tööpuudusega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Üks võimalus vabade töökohtadega tutvuda on töömessid, mis toimuvad Ida-Virumaal mitmes linnas. Praegu vahendab töötukassa 755 töökohta.
Üks võimalus vabade töökohtadega tutvuda on töömessid, mis toimuvad Ida-Virumaal mitmes linnas. Praegu vahendab töötukassa 755 töökohta. Foto: Ilja Smirnov

Lõppenud aasta viimasel kuul suurenes registreeritud töötus kogu Eestis ja oli mõnekuulise pausi järel taas kõige kõrgem Ida-Virumaal, ulatudes 8,8 protsendini. 

Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk ütles, et kui võrrelda registreeritud töötute arvu aastataguse ajaga, on märgatav siiski positiivne trend. Kui eile oli Ida-Virumaal arvel 5612 inimest, siis aasta tagasi samal ajal 6132. Eestis tervikuna on jäänud registreeritud töötute arv samale tasemele.

Kütteperiood mõjutab 

"Ida-Virumaal me ikkagi vahendame tööturule rohkem inimesi, kui sealt tagasi tuleb, aga see ei lähe väga kiiresti, sest arvel on üle 2000 pikaajalise töötu. Pikaajaliste töötute motiveerimine koduseinte vahelt välja tulema, oma oskusi uuendama ja tööturule minema võtab rohkem aega, sest väljakutseid, millega tegelda, on rohkem kui üks." 

Heitlus Valgamaaga 

Kui viimasel paaril kuul oli Eesti suurim tööpuudus Valgamaal, siis detsembris taas Ida-Virumaal − 8,8 protsenti. Kõige madalam oli registreeritud töötuse määr detsembris Hiiumaal, ulatudes 3,3 protsendini. Eestis tervikuna oli töötuna registreeritud 4,8 protsenti 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust (novembris 4,8 protsenti).

Teelahk lisas, et töötuid on palju lisandunud just viimastel päevadel, aga see ei ole seotud sellega, et mõnes ettevõttes oleks suurkoondamine.

"Esiteks on kütteperiood − suvel, kui inimestel on harida kapsa- ja kartulimaad, pole tööotsimine nii populaarne. Teiseks teevad päris paljud ettevõtted tähtajalisi lepinguid, mis lõpevad aasta lõpus. Aga see on tegelikult hea, kui inimesed jõuavad meie vaatevälja. Siis saame neid motiveerida tööle minema − praegu on selleks nii palju võimalusi. Vahendame praegu 755 töökohta. Otsitakse nii sotsiaaltöötajaid, keevitajaid kui projektijuhte." 

Uusi töökohti tõotab ka 1. jaanuarist startinud töökoha loomise toetus, mida riik maksab Ida-Viru ja Kagu-Eesti tööandjatele, kes loovad kahe kuu jooksul vähemalt viis töökohta.

"Tööandjate konsultandid on uue toetuse tutvustamisel juba eeltööd teinud ning suhelnud ettevõtetega, kes peavad laienemisplaane. Lähiajal toimuvad nii Jõhvis, Narvas kui Sillamäel selleteemalised ümarlauad," ütles Teelahk. Näiteks Jõhvis on venekeelne ümarlaud 30. jaanuaril ja eestikeelne 31. jaanuaril.

Kasutamata tööjõud 

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut paneb uuele toetusele suured lootused.

"Kuigi Eestis on praegu tööjõupuudus, on Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal paljud inimesed tööta. Toetuse eesmärk on motiveerida tööandjaid looma töökohti just Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse, kus veel on kasutamata tööjõudu. Peale asukoha on tööandja ja tööotsija kokku viimisel sagedaseks takistuseks kõrgemad ootused: tööandjal töötaja oskustele ning töötajal saadavale palgale. Et töökohtade loomine ei jääks selle taha, kuulub toetuse juurde töötaja koolituskulude hüvitamine ning välistatud on miinimumpalgaga töökohad."

Seega toetatakse ainult neid töökohti, kus makstav töötasu on vähemalt poolteisekordne alampalk. Tööandjale hüvitatakse 50 protsenti töötaja töötasust. 

Töökoha loomise toetust sai Ida-Virumaal küsida ka 2016. aasta maist 2017. aasta lõpuni, aga siis tuli luua korraga vähemalt 20 töökohta. Programmiga 20+ naasis Ida-Virumaal tööellu 645 pikaajalist töötut.  

Tagasi üles