Kahe kaevuri surma käsitlev kriminaalasi jõuab riigikohtusse

Nikolai Ivanov ja Igor Sannikov hukkusid kohtute meelest seni täpselt tuvastamata põhjustel ning kohtud on seni leidnud, et tööandjat õnnetuses süüdistada ei saa. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik.

Prokuratuur kavatseb viia riigikohtusse kahe kaevuri hukkumist käsitleva kriminaalasja, sest ei lepi kahes madalamas kohtuastmes tehtud kohtualuste suhtes õigeksmõistva kohtuotsusega.

Eelmise aasta lõpus jättis Tartu ringkonnakohus kaks inimelu nõudnud tööõnnetuse süüasjas muutmata Viru maakohtu 7. juuni otsuse, millega mõisteti kuriteo tuvastamatuse tõttu õigeks AS Enefit Kaevandused, selle peainsener Igor Agutin (53) ja töökeskkonna spetsialist Vladimir Šalašinski (64).  

Prokuratuur süüdistas neid tegevusetusega ning töötervishoiu ja -ohutuse nõuete eiramisega ettevaatamatusest kahe kaevanduse töötaja surma põhjustamises 2015. aasta jaanuaris. 

Ringkonnakohus: maakohtu otsus on seaduslik 

Ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium leidis, et maakohtu otsus on põhjalik ja seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus ning et kohtus uuritud tõendite kogumis jääb süüdistatavate süü tõendamata. 

Eksperdi põhjendatud arvamuse järgi põhjustas kahe läbindajana töötanud mehe surma äge mürgistus tuvastamata gaasi või auruga. Samuti on teada kannatanute eeldatav surmaaeg kaevanduse šurfis. Ringkonnakohtu arvates puuduvad aga tõendid, kuidas olukord täpselt tekkis ja millistel asjaoludel väidetavalt teadmata aine kannatanutele mõju avaldas. Ka apellatsioonis ei ole prokuratuur tekkemehhanisme selgitanud.

Viimaste aastate traagilisemad kaevandusõnnetused

• Jaanuar 2008: Estonia kaevanduses hukkus allmaatööline Aleksandr Terjošin (51), kui puurmasin ta vastu tervikut surus. 
• Mai 2008: Estonia kaevanduses hukkus allmaalukksepp-elektrik Vassili Šašerin (35), kes sai konveierilindil töötades raskeid kehavigastusi.
• Juuni 2008: Viru kaevanduses hukkus allmaakoristusee tööline Aleksandr Savitski (53), kui talle kukkus kaela kivilahmakas koos tugipostiga.
• Veebruar 2013: Estonia kaevanduses hukkus allmaatööline Valeri Pavlov (53), kui ta jäi kaeveõõnes laevaringu alla.
• August 2014: Estonia kaevanduses hukkus kopplaaduri juht Anatoli Vassiljev (53), kui kopplaadur talle otsa sõitis. 
• Jaanuar 2015: Estonia kaevanduses hukkusid läbindajad Igor Sannikov (37) ja Nikolai Ivanov (38).  
• August 2016: Narva karjääris kukkus veekõrvalduse kaeveõõne toestuse paigaldamistööde käigus kaeveõõne laest alla kivitükk, mis vigastas töid teinud brigaadi läbindajat Vitali Bolšakovi. 
• September 2016: Estonia kaevanduses sõitis kopplaadur otsa allmaajaoskonna juhataja abile Valeri Voropajevile, kes kaotas jala ja sai muid vigastusi.  

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kui surma tekkemehhanism ei ole teada, ei ole kohtul võimalik tuvastada seost surmafakti ja kellegi tegevuse või tegevusetuse vahel. Ringkonnakohus märkis, et süüdistusest jääb kohati mulje, et kõiki etteheidetud rikkumisi seoses seaduste ja määrustega on üritatud välja tuua kui põhjusi, mille tegemata jätmise tõttu on saabunud kahe inimese surm. "Sisuliselt on oletuslikult hakatud pakkuma variante, mis oleksid võinud kaasa tuua surma. Süüdimõistvat kohtuotsust ei saa rajada oletustele."

Ringkonnakohus ei nõustunud prokuröri seisukohaga, et õnnetuse põhjustas just kaevandusõhus tavapäraselt tekkida võiv gaas või aur, mida oleks olnud võimalik enne tuvastada enesekaitsevahenditega. Tegu on oletusliku väitega, mis ei haaku tõenditega, eelkõige korduvalt tehtud erinevate mõõtmistulemustega. "Ainult faktoloogiliselt ei omakski tähtsust, kas surma põhjustas süsihappegaas, tsüaniid või lämmastikdioksiid. Tegevusetust ei saa aga kellelegi ette heita olukorras, kus jääb tuvastamata, mis konkreetselt gaasi või auru tekkel kannatanute surma põhjustas," teatas ringkonnakohus. 

Kohtu arvates likvideerib võimalike gaaside olemasolu kaevanduses tuulutus ventilaatoritega. Maakohus uuris detailselt kogutud tõendeid ja tuvastas, et ventilatsioon ei olnud puudulik. Samuti ei ole tõendamist leidnud väited, et läbindajad olid igasuguse kontrolli ja isikukaitsevahenditeta.

Prokuratuuri esitatud süüdistuse järgi jätsid süüdistatavad oma kohustused täitmata ja ei korraldanud Estonia kaevanduse šurfi läbindamisel töid ohutult. Selle tagajärjel sai süüdistuse järgi võimalikuks kahe läbindaja surm põhjusel, et nad läksid 29. jaanuaril 2015 Estonia kaevanduses tööle rajatava šurfi astangule, kus õhus sisaldus inimese elule ja tervisele kahjulikke gaase või aure. 

Surm maa all  

Mõistatuslik juhtum leidis Estonia kaevanduses aset 2015. aasta 29. jaanuaril, kui põlevkiviettevõte − toonase nimega Eesti Energia Kaevandused − andis teada, et allmaakaevanduses on leitud kahe kaevuri surnukeha.

Üle 15 aasta kaevanduses töötanud läbindajaid Igor Sannikovi (37) ja Nikolai Ivanovi (38) hakati otsima, kui nad õhtul vahetuse lõppedes maa alt välja ei tulnud. Nende vahetus algas hommikul kell 8 ja lõppes samal päeval kell 17.30. Juba toona oletati, et mehed võisid gaasi tõttu surra.

Juhtumi uurimiseks alustati kriminaalasja. Järgnenud uurimine ning kohtuekspertiis tuvastasid prokuratuuri kinnitusel, et mehed hukkusidki mürgistuse tagajärjel. Ent mille tõttu täpselt, seda ei teata. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et surma põhjustas tuvastamata gaas või aur. Kriminaalsüüdistus esitati kaevandusettevõttele, Estonia kaevanduse töökeskkonna spetsialistile Vladimir Šalašinskile ja nüüd juba endisele peainsenerile Igor Agutinile.  

"Kohus peab tõdema, et andmed surnukehade avastamise kohta, samuti avastamise ajal fikseeritud olustik ei anna kohtule informatsiooni, mille alusel saaks tuvastada tööõnnetuse tekkemehhanismi asjaolusid. Nende andmetega kinnitatakse kohtuarsti-eksperdi arvamus surma saabumise aja, fakti kohta, samuti surma põhjuse kohta.

Arvestades kohtule kaitsjate ja prokuröri esitatud tõendeid, millele on kohus oma hinnangu andnud, jõuab kohus lõplikule järeldusele, et süüdistatavatele esitatud süüdistus ei leidnud kohtus kinnitamist ja kõik süüdistatavad − AS Enefit Kaevandused, Vladimir Šalašinski ja Igor Agutin − kuuluvad õigeksmõistmisele kuriteo tuvastamatuse tõttu," kommenteeris Viru maakohus oma otsust.

Prokurör ei nõustu 

Pärast Viru maakohtu õigeksmõistvat otsust rääkis prokurör Sigrid Nurm mullu juunis Põhjarannikule, et pole kohtuotsusega päri. 

"Kohtu argumendid selle kohta, et õnnetuse tekkemehhanism ei olnud välja selgitatud, jäid minule arusaamatuks, sest meil on tehtud piisavalt ekspertiise, millest me teame, millesse need inimesed surid, kus nad surid ja kuidas nad surid. See, et me ei ole suutnud tuvastada konkreetset gaasi, ei tähenda, et me ei saa selle asjaga edasi minna ja analüüsida seda, mida oleks pidanud tegema, et seda õnnetust ära hoida," sõnas süüdistaja, kes protsessi käigus taotles Enefit Kaevanduste karistamist 8 miljoni euro suuruse rahalise karistusega, Šalašinskile ja Agutinile küsis ta kahe aasta pikkust tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga. 

Igor Agutin ütles pärast kohtuotsust, et see pole asi, mille puhul saab öelda, et otsusega võib rahule jääda. "Juhtum leidis aset, aga mis juhtus? Üle kolme aasta on möödas ja keegi seda ei tea. Keegi pole esitanud isegi mingeid versioone," lausus ta Põhjarannikule. 

Vladimir Šalašinski aga nentis toona, et kuna pole teada, mis tookord seal allmaakaevanduses täpselt juhtus, ei saa praegu midagi selleks ka ette võtta, et tulevikus selliseid õnnetusi ära hoida.   

Prokurör kavatseb kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuse kohta esitada eeloleval esmaspäeval, mis on selleks viimane tähtaeg.