Kaevandusmuuseum ähvardas eaka mehe elektrita jätta
17. jaanuar 2019, 05:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/16/11719783t1ha4d1.jpg)
Kohtla-Nõmmel asuvat suusamaja ja sedakaudu kahte Roodu küla majapidamist varustav Eesti kaevandusmuuseum teatas eelmisel nädalal külaelanikule, et ülejärgmisest päevast lülitatakse tal elekter välja.
"Näete, see kiri on saadetud 9. jaanuaril − mina sain selle kätte sama päeva õhtul − ja siin on kirjas, et 11. jaanuarist võetakse mul elekter ära," näitas Toila vallas Roodu külas elav Otto Innos kaevandusmuuseumi juhatuse liikme kohusetäitja Sirle Pariku allkirjaga saadetud teavitust.
Põhjenduseks on kirjas toodud Innose kinnistuni kulgeva elektriliini halb seisukord, samuti see, et kaevandusmuuseum ei saa olla elektrimüüja.
Veel viidatakse Toila vallavalitsuse viis päeva varasemale kirjale, mis oli õieti vastus Sirle Pariku taotlusele saada vallalt abi elektrikadude vähendamiseks. Nimelt on kaevandusmuuseumi alajaama mõõturi näit oluliselt suurem kui kõikide tarbijate näidud kokku (detsembris näiteks olid kaod 2,5 korda suuremad kui tarbimine) ning oluline osa selles on amortiseerunud elektrivõrgul.
Vallavanem Eve East palus muuseumil kõiki elektritarbijaid elektrivarustuse lõpetamisest teavitada ja elektrivarustuse katkestada.
Veel on valla kirjas märgitud, et kahe kinnistu elanike teemat arutatakse eraldi, kaaludes ajutist lahendust elektrigeneraatori näol.
Teadmatus hirmutab
Nende kinnistute elanikud (täpsemalt Otto Innos, kes seal praegu ainsana kohapeal elab; teise kinnistu pärijad elavad Tallinnas) said elektri kadumisest teatava kirja paraku enne, kui mingit lahendust arutatudki oleks.
/nginx/o/2019/01/16/11719785t1h4bf8.jpg)
"See on ju ähvardus!" ütles Innos. "Läksin kaevandusmuuseumisse ja ütlesin, et annan nad kohtusse. Alles pärast seda saime valla ja Elektrilevi esindajatega kokku ning hakati rääkima, kuidas seda asja saaks lahendada."
Lahenduseni ei jõutud; selgeks sai vaid nii palju, et päris päevapealt elekter ei kao.
Meil ei ole õigust elektrit müüa, küll aga tohime tarbijatelt hüvitist küsida.
Kaevandusmuuseumi direktor Etti Kagarov
"Igal hommikul vaatan hirmuga, kas elekter ikka on alles," elab vanahärra päev korraga. "Räägiti elektrigeneraatorist, võib-olla otsitakse seda praegu... See läheks hirmus kalliks, tunnis võtab 2,5 liitrit kütust. Päev läbi sees ei hoiaks, aga vett saan kaevust pumbaga ja külmkapp ja..." arutles ta, et paar kuud ehk kannataks kuidagi niimoodi elada. Soojemal ajal muidugi, mitte praeguste ilmadega.
Elekter suusamaja kaudu
Roodu küla kaks kinnistut saavad elektri endise Kohtla kaevanduse vanast alajaamast juba väga ammusest ajast. Mingit lepingut pole sealsetel elanikel kunagi olnud, küll aga on nad alati korralikult näidu teatanud − alguses kaevandusele, siis Aidu karjäärile, seejärel Kohtla-Nõmme vallavalitsusele ja viimastel aastatel kaevandusmuuseumile − ning esitatud arved ontlikult tasunud.
"Meil ei ole õigust elektrit müüa, küll aga tohime tarbijatelt hüvitist küsida," selgitas kaevandusmuuseumi direktor Etti Kagarov, kuidas asi seni on toiminud.
Roodu kinnistute puhul muudab asja keeruliseks tõsiasi, et nende elektriga varustamine käib suusamajas asuva kilbi kaudu, mitte otse alajaamast. Kuni suusamaja oli valla omanduses, maksis selle elektritarbimise kinni vald. Nüüd on hoonel aga uus omanik, kellega muuseum lepingut sõlmida ei saa, sest neil pole elektrimüügiks õigust. Samas ei saa ka suusamajast elektrit välja lülitada, sest nii jääksid vooluta ka kaks majapidamist.
Müügilepingu sõlmimine Elektrileviga oleks lahendus nii suusamaja kui ka kaevandusmuuseumi jaoks, ent jätaks need kaks majapidamist ripakile, sest nendeni kulgev vana kaabel tuleks kõigepealt välja vahetada.
Uus kaabel kallilt kätte
"Elektrilevist öeldi, et uut kaablit on vaja 1200 meetrit. Pakkusin neile teisi võimalusi, mis tähendaksid kõvasti lühemat kaablit, aga sellest ei tahetud eriti midagi teada," kõneles Otto Innos. "Öeldi, et metsa sees kaablit vedada ei saa, aga tegelikult pole seal enam mingit metsa," võttis vanahärra kaardi ette ja näitas täpselt ära, kustkaudu kaablivedamine tema arvates mõistlikum oleks.
/nginx/o/2019/01/16/11719793t1h18b0.jpg)
Otto Innose teada peaks ta pika kaablivariandi eest ise maksma 30 000 eurot.
Toila abivallavanem Urmas Aunap täpsustas, et 30 000 eurot oleks kogumaksumus, mis jaguneks kahe kinnistuomaniku ja valla vahel.
Innos ütles, et tema on valmis maksma Elektrilevi liitumistasu (156 eurot ampri kohta, 16 amprit võtaks), mille sisse on arvestatud ka 400 meetrit kaablit, ent palju rohkema jaoks raha lihtsalt ei ole.
Urmas Aunap märkis, et iga inimene peab oma elektrivarustuse eest ikka ise vastutama.
Etti Kagarov meenutas endise Kohtla vallavanemana samalaadset olukorda Saka sigala kaudu elektrit saanud majapidamisega, milleni elektrikaabel valla kuludega veeti.
"Vald peab ikka oma inimesi aitama," leidis ta.
Aunap pelgab, et selline aitamine looks halva pretsedendi ja riburada tekiks teisigi hädalisi.
Vald otsib lahendust
"Praegu jääb kõik vanaviisi," lubas Aunap, et Otto Innos ei pea igal hommikul hirmuga ärkama. "Kohtume suusamaja uute omanikega, otsime parimat lahendust. Elektrigeneraator saab olla ainult ajutine lahendus − kaabelduse tegemise ajaks, kui ükskord selleni jõutakse − ja kinnistuomanikule anname sellest piisavalt varakult teada."