Kohtla-Nõmme pakub üheksat kilomeetrit suusaradu

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Tuubitajad tulevad siia õhtul või puhkepäevadel," oli Etti Kagarov valmis pildi tarvis ise nõlvast alla sõitma.
"Tuubitajad tulevad siia õhtul või puhkepäevadel," oli Etti Kagarov valmis pildi tarvis ise nõlvast alla sõitma. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kohtla-Nõmmel on suusarajad sisse aetud nii kaevandusmuuseumi kõrval, suusamaja taga metsas kui alevi keskel, kust pääseb otse ka muuseumi radadele; lisaks saab lustida väikesel tuubimäel. 

"Minul on kokku üheksa kilomeetrit suusaradasid," arvutas Kohtla-Nõmme rajameister Ain Luuk. "Kaevandusmuuseumi juures on 1,8kilomeetrine tõusude ja laskumistega rada ja veel teine sama pikk rada ümber tiigi siledal maal, mis sobib hästi algajatele. See teeb kokku 3,6 kilomeetrit ja need rajad on õhtul kella üheksani ka valgustatud."

Suusamajatagust rada on 3,7 kilomeetrit. Luuk märkis, et täies pikkuses seda rada sisse ajada ei saa, sest tagapool on vesine. 

"See on vana viiekilomeetrine rada, mille lõpp juba ammu uppuma hakkas. Möödunud suvel oli põud küll, aga seal taga on sügavad augud ja ega vesi sealt ära kaogi. 3,7kilomeetrine ring on sõitjale päris paras, saab ikka natuke metsas ka olla." 

Et mõnusaid lumeolusid võimalikult ära kasutada, ajas Luuk suusajälje sisse ka alevi keskele välja: "Lastekodust mööda Nõmme parki, sealt rahvamaja taha jaanituleplatsini ja sealt koolimaja taha, see annab veel umbes kaks kilomeetrit juurde. See tähendab, et võib kas või koolimaja juures suusad alla panna ja sealt otse kaevandusmuuseumi torni juurde välja sõita, et seal siis valgustatud ringile minna. Edasi suusastaadionile pääseb ka, aga selleks tuleb natuke maad mööda tee serva sõita, päris otse ei saa."

Kõikidel radadel on sisse aetud nii klassika- kui uisujälg. 

Lund on metsas Luugi sõnul ikka palju, kohati 40 sentimeetrit − kui rajast kõrvale minna, siis peaaegu põlvini.

"Täna jäin rajamasinaga isegi lumme kinni, võtsin köie ja laua appi, et välja saada."

Suusatajaid esialgu veel väga palju ei ole; pühapäeval olukorda kaemas käies luges Ain Luuk suusamaja juures kokku kolm autot ja seitse inimest, muuseumi juures kümmekond inimest.

"Iga asi tahab uuesti sissetöötamist. Minu eesmärk on pidevalt rajad sees hoida − kui inimesed teavad, et võimalus on olemas, küll nad siis ka tulevad."

Radade sissetegemisel on Luugil tänavu lisaks vanast ajast pärit mootorsaanile ja suurele rajamasinale ka vallast kasutada antud väike rajamasin; tehnikat hooldatakse muuseumis, kulud hüvitab vald. 

Muuseumi õuel asuval tuubimäel olid eile ametis vaid radade puhastajad, üks lumepuhuri, teine labidatega. 

"Õhtuti ja puhkepäevadel rahvast ikka käib," ütles muuseumi direktor Etti Kagarov. "Praegu on avatud ainult väike nõlv, suure avamist pole veel otsustatud."

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles