Jõhvi soovib rajada kolm raudteealust tunnelit

Praegu Konsumi lähedal Raudtee tänaval ametlikku raudteeülekäiku pole, kuid vald ja Eesti Raudtee plaanivad siia tunneli rajamist.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Jõhvi vallavalitsus kavandab raudteeohutuse parandamiseks ehitada ühele olemasolevale lisaks kolm raudteealust jalakäijate tunnelit.

"Meie lõppeesmärk on see, et linnas oleks neli raudteealust tunnelit. Teine variant on ehitada sillad, aga võimalus neid praktiliselt kasutada on palju kehvem ja arvutused näitavad, et ka hinna poolest ei ole nad oluliselt odavamad kui tunnelid," ütles vallavanem Martin Repinski.

Õnnetus ajendas ohutusest rääkima 

Praegu on Jõhvi ainus raudteealune jalakäijate tunnel kesklinnast kontserdimaja suunas viival promenaadil, mis rajatigi promenaadi ehituse käigus.  

Jõhvis hakati jalakäijate raudteeülekäigukohtade ohutusest tõsisemalt rääkima siis, kui mullu augustis jäi Jõhvis rongi ette 41aastane naine ja sai kehavigastusi. 

Pärast eelmise aasta õnnetust käisid Eesti Raudtee esindajad Jõhvi vallavalitsusega kohtumas. Toona vaadati üle ka ülekäik, mis jääb viadukti alt Tartu maantee suunas minevale teele. "Kui me kohtusime Eesti Raudtee esindajatega Ehituse ABC juurde viiva ülekäigu juures, siis nemad tahtsid selle üldse kinni panna ja suunata jalakäijad läbi promenaadi tunneli ringiga. Meie seda ei lubanud," sõnas Repinski. Tema sõnul jäi raudteefirma esindajatega siis jutt, et kõigepealt rajatakse tunnel Raudtee tänavale Konsumi kaupluse taha. 

"Nad lubasid seda projekteerida ning loodame, et selle ehitab kas Eesti Raudtee ise oma kuludega või saame selleks riigilt raha, kohalikust eelarvest me seda ei finantseeriks," ütles vallavanem. Üks tunnel on kavas ehitada samuti Raudtee tänavale Konsumi poest Narva poole Linda tänava vastu. Lisaks sellele peab aga vallavalitsus vajalikuks rajada tunnel ka Tartu maantee suunas viivale teele. "Saame aru, et esialgu pole kiiresti seda kõike võimalik teha, aga tahame, et praegu rajataks ohutuse tagamiseks sinna, kus on isetekkelised ülekäigud, kas või ajutised ülekäigukohad," sõnas vallavanem.

Raudtee tänaval võiksid Repinski sõnul olla trepiga ülekäigud rööbasteni tõstetud tasapinnaga, et inimesed saaksid mugavamalt liikuda. "Muidugi jääb oht, et inimesed rongi ei näe. Reisirong on üsna kiire ja kui see kurvist tuleb, ei pruugi inimene seda märgata."  

Vald tahab raudteejaama endale

Jõhvi raudteejaam.

Peeter Lilleväli

Jõhvi vallavalitsus on pöördunud kirjaga ka majandus- ja kommunikatsiooniministri ning Eesti Raudtee poole, et saada valla omandusse tühjalt seisev ning lagunev raudteejaama hoone. "Head lahendust praegu ei ole. Üks ettepanek oli konserveerida: teha korda fassaad ning teha nii palju sisetöid, et hoone poleks ohtlik. Oli mõte, et ehitada uus läbipaistev valgustusega katus ning väärtustada hoonet kui arhitektuurimälestist. See projekt võiks minu hinnangul maksta vähemalt 300 000-400 000 eurot, mis on suur raha ja finantseerimist oleks sellele mujalt raske saada," sõnas Jõhvi vallavanem Martin Repinski.

Vallavanema sõnul võiks hoopis leida investori, kes ehitaks seal välja transporditerminali, kuhu tuleks ka bussijaam koos raudteejaamaga. "Tulevikus võiks siin olla ka taluturg ja kauplus. Kui selles kompleksis oleks normaalne toidupood, siis oleks see väga mugav nendele inimestele, kes elavad maal ja käivad bussiga linna, et toitu osta," sõnas Repinski.

Tema sõnul on probleem veel selles, et hektar maad, mis raudteejaama juures asub, kuulub eraomanikule ning temaga läbirääkimised käivad ja vald loodab omanikuga maa kohta kokkuleppele jõuda.  

Hind erineb kordades 

Repinski sõnul on Raudtee tänavale ühe tunneli ehitamise eeldatav maksumus kuni 350 000 eurot, Tartu maantee suunas viiva tee ülekäigu alla tunneli rajamine maksaks aga 1,5 miljonit või rohkemgi ning selleks on keerulisem raha leida. "Oli kavas, et esimene tunnel ehitatakse juba sel aastal, aga praegu on asjad hakanud venima ja kardan, et sel aastal ei jõua siiski välja ehitada, isegi kui saame selleks raha," sõnas vallavanem. Esimene uus tunnel tuleb plaani kohaselt Konsumi poe taha. 

Praegu ongi vallavalitsus Eesti Raudteele teinud ettepaneku ehitada isetekkelistel ülekäikudel välja ajutised ülekäigukohad ja piirata ülejäänud linna läbiv raudtee piirdeaiaga. 

Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Lilles ütles, et nad nõustuvad sellega, et Jõhvit läbiva raudtee ohutus tuleb käsile võtta. "Just sel põhjusel saime eelmisel aastal kokku ka Jõhvi vallavalitsusega ning kokku sai lepitud tegevuskava. Muu hulgas korraldasime aasta lõpus koostöös Ida prefektuuriga Jõhvis raudteeohutusaktsiooni, mis näitas meile probleemi tõsidust: inimesed ületavad raudteed selleks mitte ette nähtud kohas. See on ohtlik ja keelatud tegevus ning sellega tuleb tegelda."

Ei pea ajutisi ülekäike mõttekaks

Tema sõnul on kõige kiirem lahendus selgitustöö. "Kuid samas oleme sunnitud tõdema, et inimeste harjumusi on keeruline muuta ning seetõttu on vaja ka füüsilisi piiranguid ja inimeste käitumisharjumusi arvestavaid lahendusi."

Kohtumisel vallajuhtidega lepiti Lillese sõnul kokku, et praeguse tunneli suurema kasutamise huvides pikendab Eesti Raudtee piirdeaeda Narva suunal mõlemalt poolt umbes 200 meetrit. "Sellega me hetkel ka tegeleme. Samuti oleme võtnud plaani rajada jalakäijatele tunnel Narva-poolses osas. Koostöös vallavalitsusega oleme alustanud tunneli projekteerimise eeltööd," lausus ta.

Olemasolevale ülekäigukohale Tartu maantee suunal on planeeritud ka foorid ja helisignalisatsioon, et suurendada jalakäijate tähelepanu ohutule raudtee ületamisele. "Nii ajutisi kui ka uusi ülekäike pole otstarbekas ja ohutuse seisukohast mõttekas rajada," sõnas Lilles. 

Tagasi üles