Ministeerium: Kohtla-Järve riigigümnaasium tuleb eestikeelne

300 õppekohaga Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ehitus on täies hoos. 1. septembrist asuvad seal ühe katuse all õppima nii vene kui ka eesti õppekeelega põhikoolide lõpetajad.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal ütles esmaspäeva õhtul Põhjarannikule, et loodavas Kohtla-Järve gümnaasiumis ootab kümnendatesse klassidesse astujaid täielikult eestikeelne õpe. Sellele eelnesid päeva jooksul kohtumised, et seda mõtet kohapeal testida.

Ministeeriumi esindajatel oli eile Kohtla-Järvel rida kohtumisi, et otsida väljapääsu olukorras, kus loodava riigigümnaasiumi direktor Irina Putkonen teatas eelmisel kolmapäeval ametist lahkumisest ja eesti kogukond soovis uue kooli suunamuutust ehk täielikult eestikeelset õpet.

Direktori kohusetäitja tuleb Viljandist 

Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal: 

"Konkurss Kohtla-Järve gümnaasiumi uue direktori leidmiseks on plaanis välja kuulutada esimesel võimalusel, aga me ei saa oodata, kuni see tulemusi annab.

Kõigepealt on meil vaja taastada kogukonna usaldus sellises keerulises olukorras, kus direktor astus ootamatult tagasi. Sellises olukorras me pole enne olnud, aga meil on plaan, kuidas edasi minna, ja seda me ka Kohtla-Järvel tutvustasime. On vaja õpetajate konkurssidega edasi minna, koolimaja lõpuni ehitada ja sisustada ning selleks hanked läbi viia. Peame kiiresti tegutsema ja kust leida direktori kohusetäitjaks paremat inimest kui see, kellel see kõik on läbi tehtud?

Teeme ministrile ettepaneku, et kuni uue direktori leidmiseni veaks Kohtla-Järve riigigümnaasiumi Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Matsin. Plaan on, et ta moodustab olemasolevate riigigümnaasiumide töötajatest meeskonna, kes aitaks tal seda rasket asja korraldada. Ülle Matsin oli meil täna ka Kohtla-Järvel kaasas."

Aidatakse järele

"Meie eesmärk on, et gümnaasium tuleb eestikeelne, aga mitte kohe. Selles mõttes, et need õpilased, kes õpivad praegu Kohtla-Järve vene õppekeelega koolide 10. ja 11. klassides ning lähevad sügisest 11. ja 12. klassi, saavad edasi õppida alustatud õppekavade järgi. Mis puudutab kümnendasse klassi astujaid, siis meie plaan on küll, et nad lähevad eestikeelsesse gümnaasiumisse (erandiks vene keel ja kirjandus). See võiks olla meie eesmärk ja selle nimel tuleks pingutada. Need õpilased, kelle eesti keel pole piisavalt hea, peaksid saama mitmekülgset tuge." 

Küsimusele, kas Kohtla-Järve eesti kogukond sai sellega oma tahtmise, vastas Trummal: "Ma ei oska öelda, kas see on ainult eesti kogukonna tahtmine. Kohtumisel Kohtla-Järve linnavalitsuse ja ka vene koolide direktoritega tuli välja, et ollakse huvitatud eestikeelsest õppest ja soovitakse saada kvaliteetset gümnaasiumiharidust."

Trummal lisas, et eelkõige peab vene põhikooli lõpetajal olema eesti keeles õppimiseks tahe − keegi selleks sundida ei saa. Neile kohtlajärvelastele, kes ei soovi eestikeelses gümnaasiumis õppida, on alternatiiviks naaberlinnas Jõhvis asuv riigigümnaasium, kus on kaks õppekava: eestikeelne ning osaliselt venekeelne.

Vastuseis ilmnes jaanuaris 

Vastuseis loodavale riigigümnaasiumile tuli ilmsiks jaanuari algul toimunud koosolekul, kus osalesid peamiselt Järve gümnaasiumi lastevanemad, vilistlased ja õpetajad.

Koosolekul tõdeti, et kohtumistel uue gümnaasiumi direktoriks valitud Irina Putkoneniga pole saadud selgust ei uue kooli visioonis ega selles, kuidas seal tagatakse eestikeelne ja -meelne haridus, mistõttu noored ei soovi massiliselt riigigümnaasiumisse minna. Eesti emakeelega õpilased oleksid riigigümnaasiumis suures vähemuses.

Ministeeriumi esindajad kohtusid eile teiste seas koosoleku kokku kutsunud Järve gümnaasiumi vanemate kogu esimehe Mare Roosilehega, kes on avaldanud ka meedias aktiivselt arvamust, milline võiks olla loodav gümnaasium. Täna hommikul räägib ta sellest "Terevisioonis".

"Kohtumine ministeeriumi esindajatega läks üle ootuste hästi. See oli väga hästi läbi mõeldud. Esitlusest tuli välja, kuidas näeb ministeerium kooli korralduslikku poolt, õpetajate valiku protsessi ja nende motiveerimise võimalusi jms. Kõige rohkem rõõmustas aga selge sõnum, et uus gümnaasium tuleb sada protsenti eestikeelne ja seal toetatakse nõrgema eesti keele oskusega õppijaid," rääkis Roosileht.

Ta hindas ka ministeeriumi kinnitust, et õpetajateks võetakse eranditult väga kõrge eesti keele oskusega inimesed.  

Roosileht tunnistas, et ei uskunud, et koosolek paneb sellise lumepalli veerema. "Kuiv hagu oli, ainult üks säde oli puudu. See näitas, et kogukonna mure oli tõsine ja seni puudus eestkõneleja."

Tagasi üles