Kiviõlis tähistati inimsusevastaste kuritegude ohvrite päeva (1)

Irina Kiviselg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igal aastal kogunetakse Kiviõli tuhamäe jalamile holokausti ohvreid mälestama.
Igal aastal kogunetakse Kiviõli tuhamäe jalamile holokausti ohvreid mälestama. Foto: Erakogu

Pühapäeva, 27. jaanuaril tähistasid Ida-Viru juudi kogukonna esindajad rahvusvahelist holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite päeva. Kiviõli tuhamäe jalamil asub kaks mälestuskivi: üks neist on pühendatud kõikidele laagrites kannatanutele, teine holokausti ohvritele. 

Pakaselisest ilmast hoolimata oli laagrites hukkunute mälestust austama kogunenud kümneid inimesi − mitte ainult juute, vaid ka teiste rahvuste esindajaid. Nagu ikka, ühinesid teistega ka valgevene kultuuriseltsi Bez ja Kiviõli slaavi kultuuriühingu liikmed. Kohale olid tulnud ka Lüganuse vallavalitsuse ja kohaliku üldsuse esindajad. 

Ida-Virumaa juudi kogukonna esimees Aleksandr Dusman tuletas kokkutulnutele meelde, et Eestis tähistatakse holokausti mälestuspäeva 2003. aastast ning 27. jaanuar pole selleks valitud juhuslikult: just sel päeval 1945. aastal sisenesid Nõukogude väed Auschwitzi koonduslaagrisse. Selle laagri ohvrite täpne arv ei ole teada, kuid oletatakse, et see võib ulatuda nelja miljoni inimeseni. 

Ida-Virumaal on kümme holokausti ohvritele pühendatud mälestusmärki. Leinaüritust korraldatakse Kiviõlis sellepärast, et Kiviõli tuhamäe ümbruskonnas tegutses aastatel 1941-1944 kaks Saksa okupatsioonivägede ehitatud vangilaagrit, milles hukkus umbkaudu kuus tuhat inimest. Nendes laagrites hoiti paljudest Euroopa riikidest − Saksamaalt, Lätist, Poolast, Tšehhist jm − pärit juute, kellest paljud töötasid kohalikus põlevkivikeemiatehases.

Mälestamaks holokausti tagajärjel hukkunud kuut miljonit juuti, süütasid üritusele kogunenud kuus küünalt ja asetasid mälestusmärgi jalamile lilli. Iga kohalviibinu asetas juudi traditsiooni kohaselt mälestusmärgi juurde ühe kivi.

Ida-Viru juudi kogukonna vanim liige Boris Rubinštein, kes tänavu tähistab oma 90 aasta juubelit, pidas mälestuspalvuse ning avaldas selle lõpus tänu kõikidele fašismi vastu võidelnutele. Aleksandr Dusman avaldas kogukonna nimel võimudele siirast tänu selle eest, et mälestusmärkide ümbrust pidevalt ja püüdlikult hooldatakse. 

Mälestusmärgi juures toimunud ürituse lõpetas viimastel päevadel üle kogu maailma toimunud aktsioon "We Remember" ("Me mäletame"). Ülemaailmne juudi kongress kutsus kõik üles tegema fotosid, käes silti kirjaga "We Remember", ja neid fotosid seejärel avalikustama, tuletamaks toimunut maailmale meelde, kuna holokausti üle elanuid jääb iga aastaga üha vähemaks.

Seejärel toimus Maidla mõisas mälestuslõuna. Ka söögilauas meenutati ajaloosündmusi ning räägiti antisemitismi, ksenofoobia ja rahvustevahelise vaenu õhutamise lubamatusest. Muu hulgas kutsuti üles sääraste ilmingute suhtes mitte ükskõikseks jääma ning rõhutati, et fašismi kuritegusid ei tohi unustada. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles