President Kersti Kaljulaid tänab teenetemärgiga Ida-Virumaa inimesi

Presidendi teenetemärgi saajate nimekirja avalikustamise järel toimus Narva lastekeskuses Matveika teejoomine selle maja toreda perenaise Rita Ternose auks. Äsja oli lõppenud laste harjutustund, mille viis läbi tuntud laulja Rafael Šarafetdinov − temagi istus ühes teistega pidulauda.

FOTO: Ilja Smirnov

President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi aastapäeva eel riigi teenetemärgid tänuks 112 inimesele, nende hulgas on ka mitu Ida-Virumaa inimest. 

Rita Ternos: "Selline tunne, nagu oleks mul sünnipäev"

FOTO: Ilja Smirnov

Presidendi teenetemärgi saajate seas on ka MTÜ Pereprojekt käivitaja ning Narva erivajadustega laste keskuse Matveika looja ja eestvedaja Rita Ternos. Matveika keskus ühendab terveid ja erivajadustega lapsi ning tegeleb juba palju aastaid laste vaba aja sisustamisega. Eesti iseseisvuspäeva eel toimuval tänuüritusel annab Eesti president Rita Ternosele üle Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi.

"Ma ei osanud aimatagi, et võin sellesse nimekirja sattuda, ning mind lõi see uudis lausa pahviks. Keskpäevaks oli mul selline tunne, nagu oleks mul sünnipäev. Lapsed ja kolleegid katsid juba samal õhtul laua ning kostitasid pirukate ja teega," rääkis Ternos erutunult Põhjarannikule.

Ta on veendunud, et sattus autasustatavate nimekirja tänu sellele, et president Kersti Kaljulaid nende keskuses möödunud sügisel visiidil käis. "Presidendil kujunes meist oma ettekujutus. Ta nägi, millega me siin tegeleme, ning tegi sellest nähtavasti mingid järeldused."

Ternos meenutas, et Kaljulaid päris toona keskuse tegevuse kohta ning vaatas lasteetendust. "Me näitasime talle mõningaid unikaalseid asju." Unikaalsete asjade all pidas Ternos silmas inklusiivseid tantse, milles osalevad koos nii terved kui ka puudega inimesed, aga ka ratastoolitantse.

"Meie lapsed tegelevad sellega professionaalselt ning osalevad ka rahvusvahelistel konkurssidel," rääkis Ternos uhkusega. "Näiteks mullu novembris käisime lastega Moskvas, kus nad saavutasid esimese, teise ja kolmanda koha."

Matveika keskuses käib ligikaudu 30 last. Lisaks laste vaba aja sisustamisele osutatakse seal peredele ka koduteenuseid, tänu millele on nende klientide ring üsna lai − nagu ka tuntus selle sõna kõige paremas mõttes.

Jaanus Villiko: "Aumärgist teadasaamine rabas jalust"

FOTO: Matti Kämärä

Tartu ülikooli Narva kolledži haldusjuht Jaanus Villiko tunnistas, et aumärgist teadasaamine rabas jalust ja oli väga suur üllatus.

Kas tunnustus võis tulla selle eest, et Jaanus Villiko oli suurepärane võõrustaja, kui vabariigi president mullu kuu aega kolledžis töötas? "Ütlen ausalt, et ma ei tea. See aumärk oli väga suur üllatus."

Villiko rääkis, et president oli Narvas kokku kuu aega, aga presidendi kantselei viimased poolteist aastat. "Eelmisel aastal anti ju aumärgid üle kolledžis ja see oli tunduvalt suurem töö. Samas ma ei taha öelda, et see oleks olnud erakordne pingutus. On olemas rahulikumaid ja kiiremaid perioode."

Ametlik põhjendus Valgetähe V klassi teenetemärgi kohta on see, et Villiko on Narva kolledži tegevuse pikaaegne eestvedaja ja kohaliku elu edendaja Narvas. Ordenisaaja tunnistas, et kolledžis töötades pole võimalik kohaliku elu edendamisest kõrvale hoida. 

"Kolledž on olnud väga paljude asjade eestnäitaja või -tegija. Üks pisike näide on Narva vanalinn. Sellest, et vanalinn on väga oluline koht, mis vajab arendamist, rääkisid kunagi ainult Katri Raik, Andres Toode, Tanel Mazur ja Jaanus Villiko [kõik Tartust Narva tööle tulnud ajaloolased − toim.]. Ja teised ütlesid: mis vanalinn, meil on siin miljon muud sotsiaalset probleemi. Praegu räägivad linnaametnikud tõsimeeli, et Narva vanalinn on prioriteet. See ongi õigesti läinud ja linnaametnikud peavadki sellest rääkima. See on meeletu muutus ja selliseid näiteid on tegelikult palju."

Villiko on kunagi Põhjarannikule antud intervjuus öelnud: "Ajaloolased ongi sellised, kes saavad lihtsalt hakkama." Nii põhjendas ta haldusjuhi ametit, sest keegi, kes oli nõus ja sai sellega hakkama, pidi sellega tegelema.

Mis on järgmine asi, millega Villiko tahab hakkama saada?

"Minu valdkonna vaates on väga oluline see, et Narva tekib uus majutushoone. Kuigi ma pole sellega otseselt seotud ja seda teevad teised inimesed, tehakse seda ikkagi Narva kolledži ning sisekaitseakadeemia jaoks. Politsei ja Narva kolledži üliõpilased ning töötajad saavad paremad majutustingimused. See on märgiline samm ka linnaruumi arengus, mille taga on Tartu ülikool ning [endine Narva kolledži ja sisekaitseakadeemia juht, praegune siseminister] Katri Raik."

Raine Pajo: "Hea meel, et president tunnustas energeetika valdkonda"

FOTO: Peeter Lilleväli

Eesti Energia juhatuses suurenergeetika eest vastutav Raine Pajo oli teisipäeval koosolekul, kui pressiesindaja Kaarel Kuusk talle sõnumi teel õnne soovis. "Saatsin talle vastu küsimärgi. Siis ta kirjutas, et loe uudiseid. Leidsingi siis oma nime teenetemärkide saajate seast ja see oli väga suur rõõmustav üllatus," rääkis Virumaa juurtega mees, kelle juhtida on praegu nii siinsed kaevandused, elektrijaamad kui ka õlitehased.  

Pajo tunnistas, et ei teadnudki esimesel hetkel, kuidas olla. "Eestis on ju üle miljoni elaniku, kandidaate esitatakse ilmselt tuhandeid ja teenetemärgi saab ainult veidi üle saja inimese. Olles enesekriitiline, mõtled ikka, et miks just mina," arutles ta.

Raine Pajo sõnul on eriti tore, et Valgetähe IV klassi teenetemärk anti talle energeetika arendamise eest. "Mulle on saatnud õnnitlusi vanad õppejõud tehnikaülikoolist, kel oli hea meel, et see teenetemärk tuli siia valdkonda. Energeetikute tsunft on Eestis tegelikult küllaltki väike," tõdes ta.  

President Kersti Kaljulaidi võib ka samasse tsunfti arvata. Ta on töötanud Eesti Energias ja juhtinud omal ajal ka Iru elektrijaama. Läinud suvel käis ta ka Auveres vaatamas uut õlitehast. "President tahtis väga täpselt teada, kuidas põlevkivist õli välja tuleb. Ta esitas väga teravaid ja asjatundlikke küsimusi," meenutas Pajo. 

Lilli Andrejev: "See oli super, et suutsime presidendini oma sõnumi viia"

FOTO: Matti Kämärä

"Minult juba küsiti, kas ma teen nüüd oma tööd paremini, aga ma ei saa seda enam paremini teha. Olen seda kogu aeg teinud nii hästi kui võimalik," ütles Ida-Virumaa naiste tugikeskuse-varjupaiga juhataja Lilli Andrejev, kes saab Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi. 

Vabariigi president tunnustab Lilli Andrejevit selle eest, et ta on andnud vägivalda kogenud naistele vajalike abiteenuste väljaarendamiseks Ida-Virumaal olulise panuse. Ta on kujundanud uuendusliku ja parimatele praktikatele tugineva ning samas kohalikku eripära arvestava teenuse ning koolitanud lähisuhtevägivalla teemal nii kooliõpilasi kui prokuröre.

"Kersti Kaljulaid käis meil külas oma esimesel Ida-Virumaa visiidil. Ta tahtis teada, millega me tegeleme ja kes on meie kliendid. Ütles, et on hea õpilane. Hiljem tõstatas president naistevastase vägivalla teema oma aastapäevakõnes − see oli super, et suutsime temani oma sõnumi viia," meenutas Andrejev, kes sai 2017. aastal presidendilt kutse ka vabariigi aastapäeva vastuvõtule.

Eile oli Andrejevil täiesti tavaline tööpäev. "Politsei just helistas ja pean välja minema − üks naine lapsega tuleb turvakorterisse," rääkis ta. 

Ida-Virumaa tugikeskusel-varjupaigal on Narvas üks ja Jõhvis kaks turvakorterit, aga ajutist peavarju otsib siiski väike osa kliente. Kõige rohkem vajatakse psühholoogi ja juristi abi, mis on alanud aastast Jõhvi kõrval kättesaadav ka Narvas.

Ida-Virumaa naiste tugikeskusesse-varjupaika pöörduti eelmisel aastal üle tuhande korra, sealjuures oli 356 pöördumist rohkem kui aasta varem. "Arvan, et suurt rolli mängis kahe vägivaldses suhtes olnud naise mõrv meie regioonis. Lähisuhtevägivalla all kannatavad naised hakkasid tundma, et nende elu on ohus," ütles Andrejev.   

Naiste tugikeskustega, mis pakuvad naistele ja lastele mitmekülgset abi vägivallast väljumiseks, on praeguseks kaetud kõik maakonnad.  Ida-Virumaa naiste tugikeskus-varjupaik oli üks esimesi. Selle sünnipäevaks loetakse 2016. aasta naistepäeva, kui alustas tegevust infotelefon. Mõne aja pärast lisandus ka turvakodu teenus. 

Zinaida Klõga: "Eufoorias ma ei ole, siiralt rõõmus aga küll"

FOTO: Peeter Lilleväli

Valgetähe V klassi teenetemärgi rahvusvähemuste koostöö edendamise eest pälvis Ida-Virumaa valgevene kultuuriseltsi Bez juhataja Zinaida Klõga.

"Ei, šokis ma pole, kuid erutatud küll. Info selle kohta, et mind, eakat daami, võib nüüdsest kavaleriks nimetada, jõudis minuni otsekui välk selgest taevast. Kõige meeldivam on mind tundvate inimeste reaktsioon − nende rõõm nakatab. Ma mõistan, et see autasu on tunnustus kõikidele minu aatekaaslastele, kellega koos me paljurahvuselisel Ida-Virumaal valgevene kultuuri alles hoiame ja kogu Eesti mitmekultuurilisuse nimel tegutseme.

Autasu saajate seas on vähe Eesti põliselanikke, kuid meie oleme ning see teeb suurt rõõmu. Ei tea, kes minu kandidatuuri selle kõrge autasu saamiseks esitas, aga kui rääkida rahvusvähemuste koostöö arendamisest, siis minu arvates pidanuks teenetemärgi kõigepealt saama ukraina kaasmaalaskonna Vodograi juht Larissa Žitnik − nii palju, kui teeb tema, ei tee vist mitte keegi teine. Rõõmu teeb fakt, et lõpuks ometi on nii kõrgel tasemel pööratud tähelepanu meie püüdlustele oma rahva traditsioone talletada. See ei ole ju ainuüksi soov oma juuri alles hoida − mitmekultuurilisus on eelkõige varalaegas ning iga selles peituv kalliskivi kaunistab kogu Eesti elu. Aitäh kõigile, kes praegu minu kõrval on!"

Tagasi üles