Õiguskantsler muretseb Jõhvi arestimaja asukate tervise pärast

Erik Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler tuvastas Jõhvi arestimajas hulga rikkumisi, mille kõrvaldamist ta politseilt ootab.  2.veebruar 2019 a.
Õiguskantsler tuvastas Jõhvi arestimajas hulga rikkumisi, mille kõrvaldamist ta politseilt ootab. 2.veebruar 2019 a. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Möödunud aasta lõpus Ida politseiprefektuuri Jõhvi arestimaja ilma ette teatamata kontrollinud õiguskantsleri nõunikud tuvastasid seal mitmeid kinnipeetavate õiguste rikkumisi, sealhulgas meditsiiniteenuste osutamisel.

Õiguskantsler kirjutas Ida politseiprefektuurile saadetud kokkuvõttes, et rahule ei saa jääda arestimaja meditsiiniabi korraldusega. "Tervishoiueksperdi hinnangul on probleemiks kinnipeetute ebapiisav igapäevane meditsiiniline jälgimine ja see, kuidas lahendatakse kergemaid tervisemuresid. Ravimeid tuleb hoiustada ning kinnipeetutele jagada nõuetekohaselt," seisab kokkuvõttes.    

Põrandapesu T-särkidega 

Kontrollkäigul selgus, et osa kinnipeetuid ei ole saanud kambri koristamiseks mingeid vahendeid: põrandat pestakse šampooni ja vanade T-särkidega. Samuti ei ole kinnipeetutel võimalik kambrites pesu kuivatada: kuivatustorusid, -reste vms kambrites pole. "Kilekottidest valmistatud pesunöörid ei ole arestimajas lubatud. Kontrollkäigu ajal ei olnud arestimajas ka naistele vajalikke hügieenivahendeid," kirjutab õiguskantsler Ülle Madise.  Ent arestimaja sisekorraeeskirja järgi on kinnipeetu kohustatud muu hulgas hoolitsema isikliku hügieeni eest ja hoidma kambris puhtust ning sellest tulenevalt palub Madise tagada kinnipeetutele koristusvahendid ning anda neile võimalus pesu kuivatada. Naiskinnipeetutele peab arestimajas alati olema piisav varu hügieenivahendeid.   

Õiguskantsler ei pea õigeks ka seda, et mitme kambri uksesilmast on hügieeninurk varjamatult jälgitav, mis võib rikkuda kinnipeetu õigust inimväärikusele ja privaatsusele. Ta viitas piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) 2012. aastal Eestisse tehtud visiidi raportis antud soovitusele mitmekohaliste kambrite sanitaarnurgad ülejäänud kambrist korralike vaheseintega täielikult eraldada. "Tungiva vajaduseta (nt suitsiidioht) ei peaks kinnipeetut hügieeninurga kasutamisel jälgima ka järelevalvet tehes.  CPT hinnangul on taunitav olukord, kus personalil on võimalik varjamatult jälgida ka kartseri- ja jälgimiskambrite hügieeninurkasid.  

Samuti leidis Madise, et kinnipeetute õigusi rikutakse ka telefonikõnede võimaldamisel. "Kinnipeetud saavad telefoniga rääkida koridoris. Nii kuulevad telefonivestlust pealt koridoris viibijad (personal ja teised kinnipeetud) ja ka telefoni lähedal kambrites olevad kinnipeetud. Selline korraldus takistab kinnipeetul kaitsja või lähedastega segamatult suhelda." Ent see rikub inimese põhiseaduslikku õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele.   

Jõhvi arestimaja kinnipeetud ja nendega kohtuma tulnud inimesed kurtsid õiguskantsleri nõunikele, et lühiajalisteks kokkusaamisteks ei ole võimalik kokku leppida konkreetset kellaaega. "Pole selge, mis ajaks peab külastaja Jõhvi arestimajja tulema, ning seetõttu oodatakse kokkusaamisi kaua (nt üle tunni). Kokkusaamine kestab tavaliselt vaid 10-15 minutit. Kaugemalt ja ühissõidukiga saabuvatele külastajatele on selline kokkusaamiste korraldus keeruline ja ebamugav.  Kuigi ootamatused ning viivitused arestimaja töös on mõistetavad, tuleb lühiajalised kokkusaamised korraldada nõnda, et külastajad saaksid oma külastust mingilgi määral planeerida. Üks võimalus on koostada külastusgraafik," leiab Ülle Madise.   

Eri riskid: viilutatud ja viilutamata vorst 

Õiguskantsler on tuvastanud ka erineva praktika lubatud ja keelatud toiduainetest Eesti arestimajades. Nii on ühes arestimajas lubatud näiteks üksnes viilutatud suitsuvorst, teises aga ka viilutamata vorst. Mõnes arestimajas on lubatud vaid vähesoolane kala. Jõhvi arestimajja ei ole lubatud pakiga saata kurke ega tomateid. "Kui kinnipeetu viibib menetluslikel põhjustel mitmes arestimajas, tekitavad sellised erinevused segadust. Palun politsei- ja piirivalveametil kaaluda võimalust kehtestada ühtne nimekiri toiduainetest, mida arestimajja pakiga saata tohib," sõnas õiguskantsler.   

Positiivsena märkis Madise seda, et lähedastel on lubatud tuua arestialustele hügieenivahendeid ning arestimaja on varunud kasutatud riideid, mida kinnipeetavatele vajaduse korral jagatakse. Samuti on positiivsena märgitud kaplani ja psühhiaatriga vestluse võimalus, aga ka seda, et toitlustamisel arvestatakse pakutava toidu valikul kinnipeetu terviseseisundiga. 

Õiguskantsler ootab enda soovituste kohta Ida prefektuuri seisukohta 20. veebruarini.  

Politsei kinnitusel on arestimajas tervishoid tagatud 

Ida prefektuuri teabebüroo juht Agur Tehver:

Kinnipeetavate tervist jälgitakse pidevalt. Kinnipeetule on ööpäev ringi tagatud meditsiinilise abi kättesaadavus kiirabi ja EMO külastuste näol, vajaduse korral suunatakse kinnipeetu eriarsti juurde. Kõik arestimaja töötajad oskavad esmaabi anda. Kõik kinnipeetavad, kes peavad regulaarselt ravimeid manustama, saavad neid arsti ettekirjutuse kohaselt. Ka väiksemate ja igapäevaste tervisemurede korral saab alati vajalikku ravi.

Jõhvi arestimaja kinnipidamisruumid on projekteeritud ja ehitatud nõuete järgi. Hügieeninurkade privaatsuse üle varem küsimust tõusnud ei ole. Privaatsuse tagamiseks peab tegema suuremahulisi töid. PPA hindab seda ning annab vastuse õiguskantslerile.

Me ei näe vajadust lühiajaliste kokkusaamiste graafikus muudatusi teha, sest üldiselt saavad lähedased kinnipeetutega kokku suhteliselt kiiresti. Eelmisel aastal oli üksikuid juhtumeid, kus külastaja pidi kokkusaamist tavapärasest kauem ootama. Tegemist ei ole tahtliku viivitusega arestimaja poolt, vaid olukorraga, kus kinnipeetutega tehakse edasilükkamatuid toiminguid ning sellisel ajal ei ole võimalik kõrvalisi inimesi arestimajja lubada üldise ohutuse tagamise eesmärgil.

Kinnipeetutele on tagatud võimalus kambreid iga päev koristada. Selleks on neile antud ka vahendid, mis on ohutud nii kinnipeetutele kui ka arestimaja töötajatele.

Naiste hügieenitarvete puudumine kontrollkäigu ajal oli ajutine puudus, mis kohe ka kõrvaldati.

Telefonikõnede privaatsuse tagamiseks otsitakse eraldi ruumi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles