Ametnikud püüavad meelitada rohkem idavirulasi laulupeole

Ida-Virumaalt pürgib tänavusele laulu- ja tantsupeole 75 kollektiivi. "Ida-Virumaa on oma esindatuselt tubli Eesti keskmine, aga kindlasti annaks kasvatada venekeelsete kollektiivide arvu," tähendas peo teabejuht Sten Weidebaum.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kuidas saaks laulu- ja tantsupeost osa rohkem vene emakeelega inimesi? See oli üks küsimustest, millele otsiti vastuseid kolmapäeval Sillamäel toimunud kultuurifoorumil.

Selle eest, et tänavusele juubelilaulu- ja tantsupeole "Minu arm" jõuaks rohkem publikut Ida-Virumaalt, hoolitseb integratsiooni sihtasutus, lubades käima panna eribussid. Nn kultuurireisidega tehti algust eelmisel peol, kui tasuta bussidega sõitis Tallinna üle 150 idavirulase. Programm algas KUMU ühiskülastusega; seejärel sai kinnitada keha laulupeosupiga ja nautida pidu.

Tubli Eesti keskmine

Seekord on plaanis anda laulupeol käigule suurem lisandväärtus. "Me veel arutame, kuidas seda teha. Et mitte lihtsalt bussid ette ajada ja inimesed sisse, vaid sellel oleks ka mingi eel- ja järeltegevus," ütles integratsiooni sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.

Tulge kõik laulupeole! See on ilus hetk, kus isegi eestlased naeratavad.

Sten Weidebaum

"Tulge kõik laulupeole! See on ilus hetk, kus isegi eestlased naeratavad," ärgitas Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum kultuurifoorumil osalejaid.

Ida-Virumaalt pürgib tänavusele laulu- ja tantsupeole 75 kollektiivi. "Ida-Virumaa on oma esindatuselt tubli Eesti keskmine, aga kindlasti annaks kasvatada venekeelsete kollektiivide arvu. Meie sõnum on, et kõik on oodatud," märkis Weidebaum.

Tema sõnul on kultuuriministeeriumi korraldatud foorumid üks võimalus venekeelse elanikkonnaga kontakti saada.

"Meie (arutelu)lauas tuli mõte, et laulu- ja tantsupidu võiks külastada eesti keele kursuste raames − see on ju väga tore idee. Hiljuti käisin rääkimas Jõhvis rahvusvähemuste ümarlauas. Pärast minu kõnet tõusis püsti üks vene keelt kõnelev mees ja ütles, et mingit agitatsiooni polekski tarvis, kui seda tunnet ise kogeda. Ta sattus laulma meeskoori ja kirjeldas oma muljeid nii: "See oli ühine õnnetunne, millel ei ole piire, mis ei küsi rahvust ega emakeelt."" 

Weidebaumi sõnul võib probleemiks olla infopuudus, aga põhiline mure on, et napib juhendajaid. Ja see puudutab ka eesti kollektiive.

"Selle juurde, et tagada juhendajatele paremaid tingimusi ja sotsiaalseid garantiisid, pöördume pärast pidu tagasi. Ühel hetkel saab õhin lihtsalt otsa. Praegu on ringijuhendaja tasu väga väike, sõltudes koolijuhi võimalustest, aga ka prioriteetidest, kas ta toetab oma muusikaõpetajat koori asutamisel ja juhtimisel või mitte. Kui on motiveeritud juhendajaid, jätkub tõenäoliselt ka kollektiive, sest lapsed ju armastavad laulda ja tantsida ning ühislaulmine on sobilik peaaegu kõigile," märkis Weidebaum.

Haarav vaatepilt

Narva keeltelütseumi direktor Nadežda Tšerkašina ütles, et nende koolis tuleb koorilaulu algatus muusikaõpetajalt ja seda toetatakse. 

"Olen ka ise mudilaskooriga laulupeol kaasas käinud. Kui meie laudkonnas tõstatas üks vanem daam teema, et lapsed peavad magama koolimaja põrandal ja neile tuleks luua euroopalikud elamistingimused, siis mina ütlesin, et see pole lastele mingi probleem. Plaanime praegu külaskäiku Vastseliina noortekeskusse ja ööbime samamoodi magamiskottides. Leian, et ka minule täiskasvanuna tuleb see paar korda aastas kasuks."

Tšerkašina rääkis, et laulupeoga seotud kuludeks saadakse toetust linna kultuuriosakonna kaudu.

"See summa pole küll suur, aga piisav, et tellida buss eelproovidesse ja peole sõiduks. Eelvoorudes edukalt esinemine ja peole pääsemine tekitab lastes alati väga uhke tunde. Loomulikult on pidu ise haarav vaatepilt. Viimase peo ajal oli mul juhuslikult külas kaks tudengineiut Peterburist, kelle ma kaasa võtsin. Nad veetsid terve päeva lauluväljakul ja ütlesid, et see oli väga äge. Oleme pakkunud bussis kohti ka lastevanematele, kes on soovinud peole sõita."

Tšerkašina teeks laulupeo korralduses ühe muudatuse ja see puudutab repertuaari. 

"Minu arvates peaksid peol kõlama ka venekeelsed laulud. Kolmandik elanikkonnast kõneleb vene keelt ja on kummaline, kui laulupeol pole ühtegi vene laulu. Võib-olla eestlased pole nõus ja arvavad, et vene laulud peaksid kõlama slaavi peol, aga minu arvates aitaks see kaasa kultuuri mitmekesisusele," tähendas koolijuht.

Kultuuriministeeriumi eestvõttel eile toimunud kultuurifoorum oli Ida-Virumaal juba arvult kuues, keskendudes seekord kultuuri ja hariduse tuleviku võtmeküsimustele. Foorumil osalesid peamiselt kohalike omavalitsuste, kultuuriühingute ja koolide esindajad.

Tagasi üles