Ahtme kunstide kool kolib vanasse algkoolihoonesse

Kohtla-Järve linnaametnike meelest aitab Ahtme kunstide kooli ümberkolimine algkoolihoonesse lüüa kaks kärbest ühe hoobiga: parandada huvikooli tingimusi ja hoida alles suurt maja. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Järgmist õppeaastat peab Ahtme kunstide kool alustama Sõpruse 33 asuvas hoones. Praegu paiknevad seal Ahtme gümnaasiumi algklassid, ent kui Kohtla-Järvel avab uksed uus riigigümnaasium, saab Ahtme gümnaasiumist põhikool ning tühjaks jäävates klassides hakkavad õppima nooremad õpilased, vabanevasse algkoolihoonesse kolib aga kunstide kool.

Ahtme kunstide kooli direktor Jana Unt ütles, et ehkki vanasse algkoolihoonesse kolimine neid ei rõõmusta, on neil juba välja töötatud kaks plaani, kuidas kunstikool sinna võimalikult mugavalt ära paigutada.

"Meie maksimumprogramm on end mugavalt ära mahutada ja ka veidi laieneda, et mõned õpetajad saaksid endale eraldi kabinetid, ning võib-olla õnnestub sisse seada ka väike proovisaal. Miinimumprogramm on aga juba tulevase õppeaasta alguseks sisse kolida ja enam-vähem normaalsetes tingimustes tööle hakata."

Direktori sõnul tuleb esmajärjekorras varustada kunstiosakond kraanikaussidega ning ära remontida vähemalt kaks tualetti: üks täiskasvanutele ja üks lastele. Tarvis on ka lisasissepääse ning vaheseinu mõningatesse klassidesse. "Ning veel üks kiiret lahendamist vajav ülesanne on heliisolatsioon − ilma selleta muusikud ja kunstnikud harjutada ei saa," rõhutas Unt.

Linnapea peab kolimist parimaks lahenduseks

Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko sõnul on Ahtme kunstide kooli kolimine Sõpruse 33 asuvasse hoonesse parim lahendus, kuna koolihoonet on huvikooli vajadustele kohandada lihtsam kui mõnd muud hoonet. Pealegi puudub Ahtmes alternatiiv, sest lähima aastakümne jooksul linna laenukoormuse tõttu uue maja ehitusele loota ei saa.

Käesoleva aasta eelarves on Sõpruse 33 asuva hoone remondiks kavandatud 180 000 eurot ning praegu koostavad linnavalitsuse ametnikud ja kunstide kooli direktor esmavajalike tööde nimekirja. 

"Kõike korraga teha muidugi ei saa, ent olen kindel, et tingimused saavad uues kohas siiski olema paremad kui praegu. Kunstnikud on korduvalt kaevanud ruumipuuduse ja jaheduse üle, muusikaosakonnas lahendasime poolteist aastat tagasi niiske ja hallitanud seina probleemi... Nende hoonete remonti investeerimine oleks ebaotstarbekas."

Heliisolatsiooni probleemi ajutise lahendusena käis Jantšenko välja helisid tõkestavate spetsiaalsete paneelide kasutamise.

Kiirustavad, et kokku hoida

Miks ei võiks esmalt uues kohas kõik vajalikud tingimused luua ja alles siis kolima hakata? Jantšenko sõnul tuleks kolme maja kütmine linnale tunduvalt kulukam.

"Ahtme gümnaasiumi algkooli hoones on soe ja valgusküllane, lapsed õpivad seal ju praegu ega kaeba. Tasapisi hakkame seal kõike korda seadma," lubas linnapea. "Me ei hakka ju samuti käed rüpes istuma: otsime erisuguseid projekte, võimalust mööda püüame suunata siia nn katuseraha, loodetavasti saame juba tänavu lisaeelarvest raha eraldada..." 

Vabanevad hooned pannakse müüki või antakse rendile, kui soovijaid leidub. "Kui see ei õnnestu, siis ajapikku tuleb need lihtsalt lammutada − investeerida pole neisse mõtet," tõdes Jantšenko.

Probleeme vältida ei õnnestu

Ahtme kunstide kooli muusikaosakonna juhataja Svetlana Kekiševa muudab ees ootav kolimine murelikuks.

"Hiljuti toimus koolis lastevanemate koosolek, kus abilinnapea Niina Aleksejeva maalis meie tulevikust ilusa pildi, kuid mulle tundub, et ta on reaalsusest kaugel. Meile ei esitatud hoone tehnilise seisukorra analüüsi ning me pole kindlad, kas rohkem kui pool sajandit tagasi ehitatud majas üldse on võimalikud mingid suuremad ümberkorraldused, näiteks lisaseinte paigaldamine. Meil on palju elektriseadmeid − kas sealne elektrisüsteem neile vastu peab?"

Kekiševa käis möödunud aasta lõpus koos komisjoniga koolis kohapeal olukorraga tutvumas ning tema meelest tuleb neil seal tööle hakata väga kitsastes tingimustes ja osal õpetajatel kabinette kolleegidega jagada.

"Unistame juba ammu oma muusikateatrist, arvutimuusika klassi avamisest, balletiklassist... Aktusesaal on algkoolihoones 20 ruutmeetri võrra väiksem kui meil praegu. Kunstnikud saavad enda käsutusse neljanda korruse, ent näitusesaali jaoks pole seal ruumi. Ära saaks muidugi kasutada keldrit, kuid see on jubedas seisukorras ja selle kordategemiseks oleks tarvis suuri investeeringuid. Halvas seisus on ka põrandad. Mida saab ära teha paari kuuga [kool tuleb vabastada juuni lõpuks, augusti keskel aga alustada kolimist − I.K.] ja 180 000 euroga? Kardan, et sellise lahendusega ei liigu me mitte edasi, vaid hoopis pool sajandit ajas tagasi."

Pedagoogid avaldasid koosolekul muu hulgas muret, et võivad kolimise tõttu osast oma õpilastest ilma jääda, kuna Tammiku elanikele muutub teekond huvikooli senisest tunduvalt pikemaks. 

"Teistes linnades püütakse teha huvikoolid üldhariduskoolidele võimalikult lähedale, meil aga tundub vastupidi olevat," märkis Svetlana Kekiševa. "Algkoolihoones ei ole lifti ega panduseid ning seetõttu ei saa ratastoolis õpilased siis enam tundides käia. Ehk tasuks kõik poolt- ja vastuargumendid siiski veel kord läbi kaaluda, investeerida kavandatud raha meie hoonete remonti ja oodata ära uue hoone ehitus, et tagada seal õpilastele ja õpetajatele tõepoolest nüüdisaegsed õppe- ja töötingimused?"