/nginx/o/2019/02/11/11781890t1h748b.jpg)
Jõhvi ja Toila vald, mille ühinemine poolteist aastat tagasi katkes, kompavad taas teineteise valmisolekut leivad ühte kappi panna.
Jõhvi ja Toila peavad taas pulmaplaani
/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)
12. veebruar 2019, 00:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval kohtusid kahe omavalitsuse juhid, et arutada edaspidist koostööd ja võimalikku ühinemist tulevikus.
Ühishuvi − kergliiklustee
Jõhvi oli Toilaga ühinemas ka kaks aastat tagasi, ent 2017. aasta sügisel, enne valimisi, otsustas toonane volikogu selle esimehe Teet Enoki initsiatiivil neljapoolsetelt ühinemiskõnelustelt Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallaga lahkuda.
Nii Toila kui ka Jõhvi esindajad olid üksmeelel selles, et kõige konkreetsem ühishuvi kahe valla koostööks on Jõhvi ja Toila vahelise kergliiklustee rajamine. Ja sellest sai Toila vallavanema Eve Easti sõnul ka esimene tõuge uute kõneluste alustamiseks. "See ettepanek visati õhku siis, kui kohtusime, et arutada neljarealise maantee ja kahe valla vahelise kergliiklustee rajamist tulevikus," sõnas ta.
Toila volikogu esimees Roland Peets ütles, et kolm aastat tagasi tehtud riskianalüüs näitas, et liiklus Jõhvi ja Toila vahelisel maanteelõigul on maakonna kõige intensiivsem ning suvisel ajal on sellel päris palju rattureid liikvel ja juhtunud on ka surmaga lõppenud õnnetusi.
Kaks valda on juba ette valmistanud pöördumise kergliiklustee rahastamise vajaduse asjus, mis peale maanteeameti saadetakse ka kõikidele ministeeriumidele.
Kui eilse kohtumise eesmärk oli arutada eelkõige kahe valla huvi ühise tuleviku vastu ning Jõhvi volikogu esimees Eduard East sõnas, et mõistlik oleks võtta välja statistika, kui paljud inimesed naaberomavalitsuse teenuseid ja võimalusi kasutavad, siis Roland Peets leidis, et ettepaneku koostöökõnelustega ühinemiseks võiks teha ka Alutaguse vallaga, mis haldusreformi käigus moodustus viiest vallast.
Me alles hakkame üle saama sellest eelmise haldusreformi šokist ja õlitame selle masina nüüd kõigepealt ära, et ta korralikult käima saada.
Raivo Raap
Peets ütles, et omaaegne Jõhvi lahkumine kõneluste laua tagant on kahetsusväärne. "Mul on väga kahju, et toonane [Jõhvi] volikogu esimees Teet Enok ei suutnud asju endale selgeks teha ja Jõhvi lahkus laua tagant," sõnas ta. Peets lisas, et tahes-tahtmata on suure osa Alutaguse valla elanikele keskuseks ikkagi Jõhvi "ja pooled Mäetaguse elanikud ei tea, kus Iisaku isegi asub", viitas ta Alutaguse praegusele keskusele. Tema sõnul on Alutaguse puhul ainus põhjus, miks pole Alutaguse olnud huvitatud Jõhvi ja Toilaga liitumisest, põlevkivi kaevandamisest saadav raha. "Aga me peame mõtlema pikemas perspektiivis, mitte nii, et mis saab viie-kuue aasta pärast."
Alutaguse on ettevaatlik
Toila arendusnõunik Mehis Luus ütles, et ühinemise üle arutlemisel tuleb lähtuda tervest mõistusest, mitte poliitilistest tõmbetuultest, sest Jõhvi ja Toila on kahtlemata üks toimepiirkond.
Järgmine kohtumine on plaanitud korraldada Toilas 25. veebruaril ning sellel osalemiseks saadetakse kutse ka Alutaguse vallale. Siis tahetakse konkreetsemalt arutada valdade ühishuvi hariduse, huvihariduse, kultuuri ja spordi küsimustes, muu hulgas valdade laste huvikoolides osalemise eest arveldamist.
Alutaguse volikogu esimees Raivo Raap ütles, et spordi, hariduse ja kultuuri küsimustes on kindlasti, mida ühisosana arutada, kuid uueks ühinemiseks Alutaguse vald veel valmis pole. "Me alles hakkame üle saama sellest eelmise haldusreformi šokist ja õlitame selle masina nüüd kõigepealt ära, et ta korralikult käima saada. Alles siis võib hakata sellest uuesti rääkima," sõnas ta.