Kohtla-Järve lumelinna ehitas sadakond linlast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kõige suurema ja toredama liumäe tegi valmis Kohtla-Järve koolinoorte loomemaja meeskond − selline mägi juba kiiresti ära ei sula.
Kõige suurema ja toredama liumäe tegi valmis Kohtla-Järve koolinoorte loomemaja meeskond − selline mägi juba kiiresti ära ei sula. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Laupäeval toimus Kohtla-Järve kultuurikeskuse juures traditsiooniline lumekujude festival, millest võttis osa üle saja linlase: kolme tunniga rajati kultuurikeskuse juurde värvikas lumeskulptuuride park

Veebruarikuu ilm tegi nii korraldajatele kui ka võistlusest osa võtnutele rõõmu, ent pani veidi ka muretsema: lund on tänavu talvel küllaga, kuid ootamatult saabunud sula kahandas varem valmis pandud ehitusmaterjali hulka kõvasti. Õnneks olid lumevarud siiski piisavad ning kõik meeskonnad said oma ideed ellu viidud.

Lund jätkus kõigile

Laupäeval puhuma hakanud külm tuul osavõtjaid ei heidutanud: võistlusele registreerunud 17 meeskonnast tuli kohale 16; tulemata jäid vaid Kohtla-Nõmme lastekodu kasvandikud. Ent kohe leidus huvilisi, kes soovisid nende asemel võistlusest ise osa võtta − lumekuhje oli igaks juhuks valmis pandud varuga ning hommikul said loa võistlejatega ühineda ka "spontaansed" meeskonnad, teiste seas Ivanovide pere.

"Elame siinsamas lähedal. Ilm teeb rõõmu ja tulime siia lihtsalt vaatama, ent kui selline võimalus juba anti, siis ühinesime meiegi ehitajatega," rääkis perepea Aleksandr. "Igaks juhuks haarasime kodust lillekimbu kaasa − kuluski ära."

Lumekujude ehitamise võistluse ilmselt kõige positiivsem meeskond koosnes Kohtla-Järve noortekeskuse aktivistidest eesotsas keskuse direktori Alissa Linteriga.

"Hakkame positiivseid momente otsima: väljas on võrdlemisi soe ja vett kastmiseks tassida vaja ei ole. Lumi hakkab ka hästi kokku," rääkisid nad.

Alustasid tantsides

Hea tuju ja energialaengu said kõik kohalviibinud juba võistluse avamisel, kui kultuurikeskuse töötaja Ainikki Seppar korraldas tantsulise flashmob'i, millest võtsid osa nii noored kui ka vanad.

Ehitustöö läks lahti kell 11 ja kestis peaaegu kolm tundi, ehkki mõned võistkonnad lõpetasid juba palju varem. Kuid ehitusplatsilt nad ei lahkunud, vaid laotasid maha kaasa võetud linad ja kinnitasid värskes õhus keha. Slaavi kooli võistkonnad olid kaasa toonud suure korvi kommidega ning kostitasid nendega kõiki vaatajaid ja osavõtjaid.

Reformikad viilisid

Kultuurikeskuse õdusal terrassil sai juua kuuma teed ning maitsta sealsamas kohapeal küpsetatud pannkooke − 250 kooki läksid kui kerisele. Vaatajad ja kaasaelajad võisid võistluse tulemusi oodates hokit mängida − spordiklubi Everest korraldas miniturniiri. Ratsaspordiklubi Rider aga sõidutas soovijaid kaks tundi saaniga.

Kohtla-Järve kultuurikeskuse kunstiringi noored ehitasid kassimaja ühes selle asukatega.
Kohtla-Järve kultuurikeskuse kunstiringi noored ehitasid kassimaja ühes selle asukatega. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Nagu ikka, võtsid võistlusest osa paljud selle alalised osalised: lasteaedade Tareke ja Kakuke, slaavi ja Kesklinna kooli ning VKG Oili meeskonnad. Ent palju oli ka uustulnukaid, teiste seas näiteks ansambli Dochka Bossa muusikud ühes pereliikmetega.

Ehitajate fantaasiale piire ei seatud ning igaüks meisterdas just seda, mida tahtis. Slaavi põhikool oli välja pannud lausa kolm meeskonda, kes tegid valmis toreda põrsa, kassi ja rööviku.

Kohtla-Järve kultuurikeskuse kunstiringi esindajad meisterdasid vahva kassimaja ühes selle asukatega, muusikud aga kitarri ja kõlarid. Lasteaed Kakuke meisterdas uhke kübaraga kakukese, lasteaia Tareke meeskond tarekese. Noortetoa võistkonna liikmed rääkisid, et ehkki Kohtla-Järve noortetuba pandi kinni, suhtlevad nad omavahel ikka edasi ning ootavad kannatamatult, millal noortetoale uus asukoht leitakse.

Kohtla-Järve põlevkivikeemikud panid püsti kõige võimsama rajatise − kindluse. Reformierakonna meeskond aga eriti ei pingutanud: mätsis valmis "ennenägematu eluka", kaunistas selle oma firmasalliga ja suundus terrassile teed jooma, hammustades kõrvale pannkooke, mida küpsetas riigikogu liige Valeri Korb.

Kõige värviküllasem

Žürii alalise liikme, kunstnik Jurate Kastritskaja sõnul tuli tänavune lumelinn mitte ainult suur, vaid lumelinnade ehitamise aastate jooksul ka kõige värvikam ja mitmekesisem.

Samuti žüriisse kuulunud kunstnik Sergei Tsartegorodtsev märkis, et igal aastal rakendatakse lumekujusid ehitades üha uusi võtteid. Näiteks Sompa teatri Siilikesed meeskond kasutas seekord aplikatsiooni.

Traditsiooniliselt pälvib konkursi eriauhinna kõige originaalsema ja funktsionaalsema liumäe valmis meisterdanud meeskond. Seekord tuli žüriil valida seitsme variandi vahel, kuid sellest hoolimata kaua ei vaieldud: üksmeelselt tunnistas žürii kõige suuremaks ja toredamaks koolinoorte loomemaja võistkonna ehitatud liumäe. Auhinnaks sai meeskond Alutaguse seikluspargi pääsme.

Võistluse esikoha pälvis Kesklinna põhikool, teise koha sai slaavi põhikooli meeskond ja kolmanda Dochka Bossa. Ent auhindu oli valmis pandud piisavalt ning tänu sellele said ära märgitud kõik tööd.

"Oli väga lõbus. Selliseid üritusi võiks meie linnas rohkem olla," võttis perepea Aleksandr Ivanov kokku.

Tagasi üles