N&V-le raha eraldamist pooldanud saadik Jelena Bezvoditskaja võeti samasse firmasse tööle

Jelena Bezvoditskaja hääletas mullu 20. detsembril 1,6 miljoni euro eraldamise poolt N&V-le, veidi rohkem kui kolme nädala pärast võeti ta samasse firmasse juhatuse liikmena tööle. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik.

Jõhvi volikogus 20. detsembril toimunud hääletus ja sellele järgnenu sarnaneb 2016. aastal aset leidnud Allan Männi ja Märt Maritsa juhtumiga, kus mõlemad mehed väidetavas võimu kasutamises äri huvides altkäemaksus süüdi mõisteti. 

2016. aasta varasuvel võttis kaitsepolitsei kinni ettevõtja ja toonase Jõhvi volikogu liikme Allan Männi ning endise vallavalitsuse liikme Märt Maritsa. Marits oli vallavalitsuses vallavanema käskkirja alusel kureerinud muu hulgas Männi kavandatud pargikeskuse projekti. Ent kevadel lahkus Marits vallavalitsusest töölt.

Minule oli ka üllatus, et see inimene seal nüüd töötab.

Allan Mänd

Rohkem kui kuu aega hiljem võttis kapo mõlemad mehed kinni, tõlgendades seda töölevõtmist kui hüve ehk altkäemaksu väidetavate teenete eest, mida Marits vallavalitsuses töötades Männile osutas. Mõlemad mehed veetsid seitse kuud trellide taga, kuni nõustusid kokkuleppemenetlusega end süüdi tunnistama.

Rahaeraldus volikogus 

Eelmise aasta 20. detsembril hääletas volikogu ühe punktina rahalise kohustuse võtmist. Hääletati teede ja haljasalade hoolduse hanget järgmiseks kolmeks aastaks.

Kahest pakkujast odavaim oli OÜ-l N&V, moodustades 1,6 miljonit eurot. See oli kaks korda kallim kui eelmine hange ning ületas 600 000 euroga hanke eeldatavat maksumust.

 Opositsioon nõudis nimelist hääletamist ning 11 poolthäälega kiitsid koalitsiooni kuuluva Keskerakonna ja valimisliidu Jõhvi − Meie Kodu liikmed selle heaks. See valimisliit on N&V omaniku Nikolai Ossipenko loodud ning juhitud ja sinna kuulub ka endine abivallavanem Jelena Bezvoditskaja. Viimane astus eelmise aasta lõpus oma kohalt tagasi ning naasis volikokku. 20. detsembri istungil oli ka Bezvoditskaja nende saadikute seas, kes hääletas N&V-le hiigelsumma eraldamise poolt. 

Selle aasta alguses asus Bezvoditskaja aga N&Vs tööle juhatuse liikmena.

Bezvoditskaja enda hääletamises ja hilisemas tööleasumises samas firmas huvide konflikti ei näe.

 "Ma olin selle hääletamise ajal töötu ning töötan N&Vs 14. jaanuarist. Konflikti ma siin ei näe, sest sellistele asjadele pööran ma väga suurt tähelepanu. Kellel neid ebameeldivusi vaja on, arvestades, mis meil oli Niinaga ja mis juhtus Narvas," viitas ta endise volikogu esimehe Niina Neglasoni kriminaalasjale, aga ka uurimise alla sattunud kaheksale Narva volikogu liikmele.

Ta ütles, et talle pakkus Ossipenko N&Vs tööd 11. jaanuaril ja detsembris ta veel ei teadnud, et sinna tööle asub. Bezvoditskaja oli N&Vga seotud ka enne vallavalitsusse tulekut, sest töötas seal projektijuhina. 

Nimetatud juhtumi taustal palus Põhjarannik prokuratuuril kommenteerida, kas lugu pole veidi sarnane kahe ja poole aasta taguse Männi-Maritsa korruptsioonijuhtumiga, kus prokuratuur leidis, et Marits osutas Männi firmale vallavalitsuses teeneid, ja tema hilisemat töölevõtmist Männi firmasse tõlgendati altkäemaksuna.  

Prokuratuuri vastus 

Kaks nädalat pärast päringu saatmist andis Viru ringkonnaprokuratuur Põhjarannikule järgmise vastuse: "Paraku ei ole prokuratuuril võimalik edastada võrdlevaid analüüse ega anda etteruttavaid hinnanguid erinevate juhtumite kohta. Kinnitame, et suhtume täie tõsidusega igasse infokildu, mis aitab paljastada korruptsiooni ja võtta vastutusele kurjategijaid. Nii ka seekord.

Kui meil on olemas infot, mida saab avalikkusega jagada, siis teeme seda kohe."

Praegu Bezvoditskajaga Keskerakonna nimekirjas ühte koalitsiooni kuuluv Allan Mänd ütles neid kahte juhtumit kommenteerides, et tema ei oska otseseid paralleele siin tuua. "Meie puhul ei olnud tegemist mingite rahaeraldistega. Süüks pandi tööle võtmist, mida tõlgendati altkäemaksuna. Kuid mina ei saanud ju ainuisikuliselt seda töölevõtmist otsustada. Seal oli kaks juhatuse liiget ja nõukogu veel kinnitas selle otsuse, kuid seda käsitleti altkäemaksuna."   

Bezvoditskaja juhtumi puhul oli Männi sõnul asi aga selles, et ettevõttele, kuhu ta tööle asus, eraldati enne seda volikogu otsusega suur rahasumma. "Minule oli ka üllatus, et see inimene seal nüüd töötab. Kuidas see suhestub seadustega, ei oska mina öelda," sõnas ta.