ERRi ajakirjanikud kritiseerisid võime seoses Kohtla-Järve gümnaasiumiga

Anvar Samost leiab, et Kohtla-Järve võimud tahavad tulevast riigigümnaasiumi oma kontrolli all hoida. Foto: Matti Kämärä/Põhjarannik

Vikerraadio vestlussaates arutlesid ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam Kohtla-Järve riigigümnaasiumi rajamise ümber toimuva üle ning olid riigi käitumise üle kriitilised.

Saates Samost ja Sildam ütles Anvar Samost, et sel nädalal tehtud haridusminister Mailis Repsi avaldus selle kohta, et uus riigigümnaasium tuleb ikkagi kakskeelne, näitab, kust jooksevad Keskerakonna juhtide  reaalsed võimaluste piirid oma erakonna sees.

Samost: eestikeelne kool hoiab eestlasi Ida-Virumaal

Ta tõmbas paralleele Narva juhtkonnaga, kui Keskerakonna juht Jüri Ratas nõudis korruptsioonikahtlustuse saanud keskerakonna liikmete lahkumist volikogust. Sellele vastasid volikogulased hoopis erakonnast lahkumisega. "On selge, et täpselt samasugust operatsiooni kuu aega enne riigikogu valimisi ei Mailis Reps ega Jüri Ratas Kohtla-Järvel ette võtta ei soovi," sõnas Samost.

Küsimus pole ainult Põhjaranniku pealkirjades: Kes reetis eestlased Ida-Virumaal, vastus on Jüri Ratas. Küsimus on ka Ida-Virumaal elavate eestlaste sisemises tunnetuses.

Toomas Sildam

Toomas Sildam arvas, et mingid inimesed, kes kuuluvad Keskerakonda ja on Kohtla-Järvel väga mõjukad, võivad saada riigikogu valimistel nüüd tänu riigigümnaasiumi 60/40 õppekeele suunale saada rohkem hääli. "Aga Keskerakond tervikuna võib saada tervikuna eestlastelt vähem hääli. Küsimus pole ainult Põhjaranniku pealkirjades: Kes reetis eestlased Ida-Virumaal, vastus on Jüri Ratas. Küsimus on ka Ida-Virumaal elavate eestlaste sisemises tunnetuses, " Sõnas ta, lisades, et Keskerakonna poliitikud jätsid kasutamata võimaluse teha Kohtla-Järvele tugev täisriigikeelne gümnaasium, kus saanuks väga hea hariduse ka vene peredest pärit lapsed. Samost lisas, et seda enam, et Jõhvis on juba olemas 60/40 õppega gümnaasium, kuhu on võimalik minna neil, kes ei soovi täiseestikeelset õpet. 

Sildam ütles, et kohtumisel Järve gümnaasiumi õpetajatega jäi talle meelde sõnum, et kui Kohtla-Järvele ei tule tugevat eestikeelset gümnaasiumi, siis nad kolivad siit ära.

"Aga ongi mindud ja minnakse nüüd kindlasti veel," lisas Samost, arvates, et see küsimus kujuneb lähinädalatel ka üheks valimiste teemaks. "Usun, et Keskerakonna jaoks väga ebamugav valimisteema."

Sildam lisas, et tema jaoks on see palju suurem valimisteema, kui sotsiaaldemokraat Rainer Vakra plagiaadisüüdistus.

Samost ütles, et kui Ida-Virumaal Narvas ja Kohtla-Järvel üldse eestlasi miski kinni hoiab, siis on see eestikeelne kool. "Piisab lihtsalt sellest, kui vaadata, kuidas läbi aastate Kohtla-Järve korruptiivne linnavalitsus on seda eesti kooli igal moel kiusanud, nagu vähegi on osanud - küll on vahetatud arusaamatutel põhjustel direktoreid, küll on tegemata jäetud remondid -  see kõik on üle elatud. Aga nüüd, riigi otsusega, kaob see eestikeelne kool linnast ära," sõnas Samost. 

Sama teemat käsitleb ka nädalalõpu Aktuaalne Kaamera

Kohtla-Järvele rajatava riigigümnaasiumiga seotu on üheks peateemaks ka pühapäeval õhtul kell 21 ETVs eetrisse minevas Aktuaalse Kaamera nädalat kokkuvõtvas saates. "Kohtla-Järve eesti kogukond tunneb, et riik on neid alt vedanud, sest haridusministeeriumi distantsilt tehtud otsusega kaob koolist puhtalt eestikeelne gümnaasium ja asemele tuleb kakskeelne kool, kus domineerima hakkab vene keel. Kohalikud eestlased peavad seda ka eestimeelsuse taandumiseks Keskerakonna juhitud Ida-Virumaal," on kirjas Elo Ellermaa tehtud saatelõigu tutvustuses.

Tema arvates pole kohalikule eliidile prioriteetne küsimus see keeleküsimus, vaid see, kuidas on koolide ja lasteaedade kaudu aastate jooksul õpitud oma poliitilist võimu realiseerima. "Ja kui nende käeulatusest võetakse üks suur tükk seda võimu ära, siis nad tunnevad, et on sellest frantsiisilepinguga lubatud diilist ilma jäänud."

Sildam lisas, et sellises olukorras saab gümnaasiumi direktori kohusetäitjaks määratud Ülle Matsinil olema väga keeruline. "Tema löödi lihtsalt tanki. Tema ju neid valikuid ei tee, neid valikuid teeb väga selgelt haridusminister." 

Karnau: Kohtla-Järvel võiks olla kaks gümnaasiumi

Teises ERRi kanali Raadio2 jutusaates Olukorrast riigis, ütles ajakirjanik Andrus Karnau, et haridusministeerium ei peaks Kohtla-Järvele riigigümnaasiumi looma kasinuse vaimus, vaid neid võiks teha sinna kaks: üks eesti- ja teine venekeelne. 

Karnau rääkis Kohtla-Järve riigigümnaasiumi rajamise ümber tõusnud pingete kohta, et haridusministeerium elab umbes sellises ajajärgus, kus Eesti oli aastatel 2011 ja 2012 ning ka 2009 - riigieelarve raha oli ülivähe ja iga eurot tuli lugeda.

"Selles samas kokkuhoius jätkab haridusministeerium Eesti hariduselu ülesehitamist ja Kohtla-Järve on hea näide. Kui oleme põhimõtteliselt otsustanud, et võtame omavalitsustelt ära gümnaasiumihariduse andmise ja tõstame selle ümber riigigümnaasiumide süsteemi, siis see, miks Kohtla-Järvele tehakse kahe kooli asemele üks, on seesama kasinuse vaim," lausus ta.

"Kohtla-Järve puhul on ilmselge, et kui eesti vähemuskogukond ja vene enamuskogukond ei suuda omavahel kokku leppida - ja sellest haridusolukorrast on ilmselgelt näha, et kakskeelse kooli kokkupanekust ei tule mingit head nahka ei poliitilises ega ka hariduse mõttes -, siis võiks ju haridusministeerium teha sinna kaks riigikooli," pani Karnau ette.

Üks kool oleks sellisel juhul eestikeelne, teine aga annaks õpet osalt eesti ja osalt vene keeles, nagu seadus ette näeb.

"Seda aga ei tehta, sest kuskil on mingi eelarverida, raamatupidaja on öelnud, et selleks raha pole ja eestikeelseid lapsi on ka nii vähe, et nad ei anna mingit normi täis, et sinna teha eestikeelne riigigümnaasium," tõdes ajakirjanik.

Teine saatejuht Ahto Lobjakas ütles, et kui asi on tõesti bürokraatlike ja kasinusjuurtega, siis tekib küsimus, kas kellelgi Eestis on kontrolli selle üle, mis on vajalik meie pika perspektiivi julgeolekuks ja kodurahuks. Oodata, et keegi seda konflikti enda huvides ära ei kasuta, oleks tema hinnangul naiivne.