Poliitiku vägivallatsemine leidis kohtus kinnitust

Lugu "Rahvasaadiku rusikahoop naisterahvale näkku" ilmus Põhjarannikus 16. juulil 2016. aastal. Foto: Repro

Jõustunud kohtuotsuse kohaselt ei esitanud Põhjarannik avalikkusele valeandmeid, kui kirjutas sellest, et tollane Kohtla-Nõmme volikogu liige Roland Tarum lõi 2016. aasta suvel Kohtla-Nõmmel naisterahvast.

Põhjarannik avaldas 2016. aasta 16. juulil Tiia Linnardi kirjutatud uudise "Rahvasaadiku rusikahoop naisterahvale näkku". Selles oli juttu, et Kohtla-Nõmme vallavolikogu sotsiaalkomisjoni esimees Roland Tarum lõi Kohtla-Nõmmel rusikaga näkku Tartu klaveriõpetajale Kersti Koortile, kes pahaaimamatult oli sattunud tema krundile ning seal kivi otsas istudes jalgu puhkas.

Kohus: Põhjaranniku väited vastasid tegelikkusele

Koort rääkis artiklis, et tal polnud õrna aimugi, et oli sattunud kellegi territooriumile, sest märgistust eravalduse kohta polnud. Siis ilmus sinna Tarum, kellega naisel tekkis sõnavahetus. 

"Tõusin siis kivi pealt püsti ja küsisin, mis õigusega ta mu peale niimoodi karjub, ning soovitasin tal kutsuda politsei, kes olukorra lahendaks. Selle peale lõi ta mulle rusikaga täiest jõust näkku, nii et ma kukkusin pikali. Suu verd täis, tõusin püsti ning ütlesin, et ma pildistan siis teda ka. Ta tuli mulle uuesti kallale, üritades telefoni mu käest jõuga ära võtta. Siis viskas mu käekoti tänavale ning käratas, et kadugu ma oma kotile järele," kirjeldas Koort toimunut selles leheloos. Tema sõnul oli löök näkku sedavõrd tugev, et ta vajas hambaravi.

KOHTUOTSUS:

Väited, et R. Tarum lõi K. Koorti rusikaga näkku, vastavad tegelikkusele. 

Varem korduvalt kohtu poolt kuritegude eest karistatud Tarum keeldus toimetusele kommentaaride andmisest. 2017. aasta oktoobris esitas ta Põhjaranniku vastu kohtusse hagi, nõudes ebaõigete andmete ümberlükkamist, mittevaralise kahju hüvitamist ja kahju tekitava tegevuse lõpetamist. "Selliste tõele mittevastavate ja negatiivsete väidete avaldamine rikub hageja au ja head nime," oli kirjas hagis.

Ta tugines eelkõige sellele, et politsei lõpetas 2017. aastal löömise juhtumi menetlemise, leides, et selleks puudub alus.

Viru maakohus oli aga teist meelt. "Kohus leiab tunnistajate T. Linnard ja K. Koort ütlustega tõendatuks, et ajalehes Põhjarannik avaldatud artiklis "Rahvasaadiku rusikahoop naisterahvale näkku" sisalduvad väited, et R. Tarum lõi K. Koorti rusikaga näkku, vastavad tegelikkusele. Kohus leiab, et artikli autor on piisava põhjalikkusega uurinud temale teatavaks saanud asjaolusid," on kirjas kohtuotsuses.

Kohus leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamine ei tõenda, et Tarum ei löönud Koorti näkku. Samale seisukohale jäi ka Tartu ringkonnakohus, nimetades ekslikuks hageja väidet, et kriminaalmenetluse lõpetamisest saab järeldada üheselt seda, et hagejale etteheidetavat tegu pole aset leidnud.

Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse ja otsus jõustus eelmisel nädalal. 

Vanaraua liigutamise loos andis kohus õiguse Tarumile

Küll aga rahuldas kohus samas otsuses osaliselt Tarumi hagi seoses 2015. aasta 30. oktoobril Põhjarannikus ilmunud artikliga "Rahvasaadiku firma õuelt leiti 2000 euro väärtuses varastatud vanarauda". Selles oli juttu sellest, kuidas Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumile kuulunud vanaraud liigutati naaberkrundile, mis kuulub Tarumi firmale Tetaro Grupp.

Kui kaevandusmuuseumi töötajad avastasid, et kaduma läinud vanaraud on naaberkrundil ja tollane muuseumi direktor Andres Kraas lubas toimunu kohta politseile avalduse teha, lasi Tarum vanaraua tagasi lükata. Kraasi sõnul põhjendas Tarum talle võõra vanaraua liigutamist sooviga viia see metallivaraste eest hoiule.

Kraas kinnitas, et osa vanarauast oli vahepealsel ajal ka tükeldatud. Ta esitas politseile toimunu kohta avalduse, kuid alles kaks aastat hiljem. Ida prefektuur loobus selle menetlemisest. Riigiprokuratuur tegi 2017. aasta suvel Kraasi kaebuse alusel siiski kriminaalmenetluse alustamise määruse. "Lõpuleviidud teojärgne käitumine, antud juhul ilma loata äraviidud vanametalli tagastamine, ei välista toimepanija vastutust," põhjendas riigiprokurör Kadri Väling. 

Eelmise aasta sügisel lõpetas prokuratuur rohkem kui kolm aastat tagasi Kohtla-Nõmmel toimunud kaevandusmuuseumile kuulunud metalli varguse uurimise kriminaalmenetluses kellelegi kahtlustust või süüdistust esitamata.

Ligemale aasta aega kestnud uurimise käigus leidis Viru ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sergei Listov, et menetlus tuleb lõpetada tõendamatuse tõttu. "On olemas asjade liigutamine, mis algselt viitab vargusele. Jah, põhimõtteliselt võib öelda, et tegemist on vargusega, aga asi on lõpetatud tõendamatuse tõttu," ütles ta. 

Nii Viru maakohus kui ka Tartu ringkonnakohus jõudsid seisukohale, et Põhjarannikus avaldatud artiklitest tuleneb seos väidetava vanaraua varguse ja Roland Tarumi vahel. Otsuse tegemisel tuginesid nad keeleekspertidele, kellelt Tarum oli tellinud ekspertiisi. Selle hinnangul ei väida artikkel sõna-sõnalt, et Roland Tarum oli see, kes isiklikult vanaraua varguse toime pani. "Samas viitab artikkel vanaraua varastamise osas pigem Roland Tarumile kui kellelegi teisele," oli kirjas ekspertiisis, milles märgitakse, et artikli analüüsi järgi esineb mitmeid vihjeid Roland Tarumile kui varguse toimepanijale.

Põhjaranniku väitel esitati loos tõele vastavaid asjaolusid − varguse fakt ja varastatu leidmine Tarumiga seotud ettevõtte territooriumilt. Meelevaldne on teha selle põhjal järeldus, et hageja on isiklikult seotud vargusega. "Olukorda, kus ühe isiku vara liigub seadusliku aluseta teise isiku valdusesse, ei saa nimetada teisiti kui varguseks," oli kirjas ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis.  

Jõustunud kohtuotsus kohustas Põhjarannikut ümber lükkama ebaõige väite, et Roland Tarum on seotud Kohtla kaevandusmuuseumi vanaraua vargusega. Tarum taotles ringkonnakohtus Põhjarannikult hüvitiseks 10 000 eurot, ent jõusse jäi Viru maakohtu poolt määratud 500 euro suurune hüvitis.

Austades kohtu otsust, on Põhjarannik avaldanud otsusest tulenevad teated nii paberlehes kui ka veebis.

Roland Tarum ei ole praegu poliitikas tegev. Ta kandideeris 2018. aastal valimisliidus Õige Valik Kohtla-Järve linnavolikogusse, kuid ei osutunud valituks.  Tarum on Põhjaranniku ajakirjanikele korduvalt öelnud, et tema poole pole kommentaaride saamiseks mõtet pöörduda.