Valitsus ei jõudnud Kohtla-Järve gümnaasiumi osas kokkuleppele

Haridusminister Mailis Reps külastas teisipäeval Järve gümnaasiumi, kuid ei andnud seal küsimustele selliseid vastuseid nagu koolipere ootas.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kolm võimuerakonda ei jõudnud täna toimunud valitsuse istungil Kohtla-Järve gümnaasiumi küsimuses ühisele meelele.

Justiitsminister Urmas Reinsalu teatas sotsiaalmeedias, et Isamaa valitsusdelegatsiooni nimel nõudis just tema  Kohtla-Järve riigigümnaasiumi keeleküsimuse arutamist valitsuses.

"Tänases valitsuskabinetis panin lauale selge ja ühemõttelise lahenduse: valitsus otsustaks, et uus Kohtla-Järve riigigümnaasium alustaks sügisel täies mahus eestikeelsena. See ettepanek ei leidnud valitsuse toetust," teatas Reinsalu.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ei saavutanud valitsus Kohtla-Järve gümnaasiumi tuleviku osas kokkulepet.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Ta lisas, et peab  täiesti absurdseks olukorda, et Eesti Vabariigi 101. tähtpäeval arutame tõsiselt selle üle, et maksumaksja rahaga riigi poolt ehitada venekeelseid gümnaasiume.

"Valitsuskabinetis nenditi, et selles ideoloogilises küsimuses valitsusel on eriarvamused ja otsused jäävad uuele valitsusele langetada. See tähendab sisulist moratooriumi ja see on parem kui liigutaks ministeeriumi poolt edasi osaliselt venekeelse kooli plaaniga,"raporteeris valitsuse istungil toimust Reinsalu.

Tema sõnul  moodustati töörühm, et lapsevanematel ja kohalike eestlaste esindajatel oleks võimalus oma seisukohad esitada. "Täna tunnevad nad ennast üksi ja seda ei saa aktsepteerida," märkis ta.

Katri Raik.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Siseminister Katri Raik ütles, et valitsus otsustas Kohtla-Järvel linna gümnaasiumihariduse tuleviku küsimuse suunata laiemale arutelule, et seejärel valitsuses otsus langetada. "Muidugi võtab selline protsess kuid aega ja ei ole kohalikele kogukondadele parim uudis."

Raik lisas, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumiga seonduv ei ole enam pelgalt haridusküsimus, see on midagi enamat. "See on Ida-Virumaa eestlaste karje: arvestage ka meiega. Ja see on väga tõsine signaal, millele peab vastama. Ja mitte ainult valimiste eel. Eesti kogukond Ida-Virumaa linnades väheneb, väheneb jätkuvalt."

Siseminister tõdes, et kõigile on üheselt selge, et igas Eesti nurgas peab olema võimalik saada eestikeelset haridust.

Kohtla-Järve gümnaasiumihariduse osas on laual mitmeid lahendusi ja ideaalne pole justkui ükski. Ta tõi näiteks mõned neist. 

"Esimene lahendus on jätta alles Järve gümnaasium nn torukoolina, esimesest 12. klassini. Jah, see on erand. Ja erand on ka see, kui kool tuleb riigistada. Järve koolihoone tuleb korda teha ning väikese gümnaasiumiosa ülalpidamiseks tuleb leida lisaraha, kaugeltki mitte üheks aastaks. Ning kahe riigigümnaasiumi vahel peab olema tihe koostöö. Ka eesti lastel peavad olema valikuvõimalused nagu suuremas koolis on. Õppida nt süvendatult matemaatikat või hoopis saksa keelt. Ning see kool peab kestma, mitte olema salamisi tehtud vahevariant. Muidugi jääb õpilastel siis valik kahe gümnaasiumi vahel – selle väikese, eestikeelse või selle suurema, mis vähemalt avamisel, 2019. aasta sügisel on reaalsuses kakskeelne."

Teise valikuna pakkus ta, et riigigümnaasium ei käivitu 2019. aastal vaid hoopis 2020ndal. "Kui vaadata uue hoone rajamise seisu – valmis on vaid esimese korruse seinad – siis arvestades kvaliteetse hoone ehitamise ning kasutusloa taotlemise ajaga koolimaja ilmselt septembrikuuks valmis ei saagi. Nii on võimalik aasta jooksul teha ettevalmistusi, otsida lahendusi, kõigiga suhelda, et valmiv koolimaja arvestaks igas mõttes piirkonna eripäradega. Et iga laps –  eesti- või venekeelne – saaks parima võimaliku hariduse, millega Eestis edu saavutada."

Raik juhtis tähelepanu sellele, et Kohtla-Järvel on Järve gümnaasiumi kõrval veel seitse kooli, mille lõpetajatel on ootus minna gümnaasiumisse. "Viimastel aastatel ei ole sealsetest põhikoolilõpetajatest iga teine (!) või iga kolmas-neljas – sõltuvalt koolist – saavutanud eesti keele taset B1. Need noored ei saa üheski gümnaasiumis olla edukad, isegi mitte kurikuulsas 60/40 skeemi järgi. Kohtla-Järve eesti keele õppe olukord ei ole mitte hull, vaid väga hull."

Minister lisas, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumi rajamine ei saa olla parteipoliitika, vaid see on hariduspoliitika. "Ja need on kaks täiesti erinevat asja. Peale valimisi ootab ees paljude praktiliste küsimuste lahendamine. Jõud ei tohi valimistega raugeda," nentis Raik.

Haridusminister Mailis Reps tuli aga välja kahe võimaliku stsenaariumiga, mida Kohtla-Järve koolireformis kasutada.

Esimese lahenduse kohaselt on riigigümnaasium eestikeelne, kus avamisele järgneb üleminekuperiood, mil säilib võimalus haridust omandada ka osaliselt eestikeelses õppes. Viimane on mõeldud õppuritele, kes kõikides ainetes eestikeelseks õppeks kohe valmis ei ole. Neile õpilastele tagatakse lisatugi selleks, et koos kvaliteetse hariduse omandamisega paraneks oluliselt ka nende õpilaste eesti keele oskus.

Teise lahenduse puhul luuakse tänase Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi gümnaasiumiastme baasil riigigümnaasiumi filiaal, kus toimub õpe ainult eesti keeles. Selle lahenduse kohaselt saavad õpilased ise otsustada, millises õppekohas nad õppima asuvad.

Minister Mailis Repsi sõnul tingis kahe alternatiivi väljapakkumise asjaolu, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õppekeelega seonduv on tekitanud kohalikus kogukonnas pingeid. „Pärast põhjalikke arutelusid leidsime, et kogukonna esindajate murede leevendamiseks ja kooli rajamisega edasiminekuks on otstarbekas välja pakkuda kaks lahendusteed,“ lisas ta.

Tagasi üles