:format(webp)/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)
/nginx/o/2019/02/26/11825065t1ha1cb.jpg)
Kohtla-Järve eestikeelse riigigümnaasiumi toetajad saatsid pöördumise õiguskantsler Ülle Madisele.
Eestikeelse riigigümnaasiumi pooldajad pöördusid õiguskantsleri poole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pöördumises soovitakse õiguslikku hinnangut olukorrale, kus haridus- ja teaduministeeriumi ning Kohtla-Järve linnavalitsuse tegevuse tulemusena on tekkinud reaalne oht ainsa kohaliku eestikeelse gümnaasiumi kadumisele.
Pöördumisele selle algatanute nimel alla kirjutanud Mare Roosileht selgitab, et tegemist võib-olla Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis sätestatud eestlaste põhiõiguste rikkumisega.
„Preambulis sõnastatakse imperatiivselt, et Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade, tehes riigile ülesandeks kaitsta eesti keelt kui eesti kultuuri säilimise olulist eeldust,“ rõhutas Roosileht.
Pöördumises viidatakse mitmetele põhiseaduse paragrahvidele, mille kohaselt riik ei ole kohustatud pakkuma haridust muus keele kui eesti keeles. Samuti viidatakse erinevatele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sätetele ning määrustele, mis on fikseerinud Kohtla-Järve Gümnaasiumi asjaajamis- ja õppekeeleks eesti keele.
„Riik on kohustatud tagama eesti keele ja kultuuri säilimise ka Ida-Virumaal, kus eesti kogukond on olulises vähemuses. Praegune olukord riigigümnaasiumi loomisel lähtub meie hinnangul peaministri, haridus- ja teadusministri ning Kohtla-Järve linnavalitsuse/volikogu erakondlikest ning vene õppekeelega põhikooli lõpetaja huvidest, kuid riivab ebaproportsionaalselt eesti emakeelega laste põhiseaduslikke õigusi oma keele, kultuuri ja identiteedi säilitamiseks ning ka nende laste, kes on lasetaiast alates õppinud eesti keeles, õigusi ja huve oma tuleviku kindlustamisel Eesti ühiskonnas,“ öeldakse pöördumises.
Pöördumise lõpus rõhutatakse, et riik ei peaks kitsendama niigi vähest eesti keelt Ida-Virumaal, eriti 2019. aastal - keeleaastal. 13. veebruaril saatsid Järve Gümnaasiumi vilistlased ja lapsevanemad avaliku pöördumise haridus- ja teadusminister Mailis Repsile, soovides selgeid seisukohti rajatav riigigümnaasiumi õppekeele osas. Sellele pöördumisele on tänaseks alla kirjutanud 958 inimest.