Eesmärk: neljarealine tee ja tunniga Narvast Tallinna

Riigikokku pürgijad arutasid Narva Vaba Lava saalis kiiremaid ja tihedamaid transpordiühendusi, taustaks ekraanid, mis kujutavad praegust olukorda: Tallinnast Tartusse liigub päevas üksteist rongi, Tallinnast Narva neli. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Debatt maakonna transpordiühenduste üle näitas, et kõik erakonnad pooldavad kas ühe või kahe sõidurea juurdeehitamist Narvani, samuti kiiremat rongiühendust pea- ja piirilinna vahel.

Kui uskuda Ida-Virumaalt riigikokku pürgivaid poliitikuid, saab üle kümne aasta päevakorral olnud, kuid pidevalt edasi lükkunud Jõhvi ja Narva vahelise kurvilise maanteelõigu neljarealiseks ehitamine lähiaastail teoks. Vähemalt selline sõnum jäi kõlama Ida-Viru strateegiapäeval peetud debatis "Ida-Viru maakond: tupiktee või keskus?" 

Tallinnale lähemale

Reformierakonna Ida-Viru esinumber, julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross leidis, et prioriteet peaks olema Tallinna-Narva maantee ehitamine neljarealiseks.

Sama meelt oli keskkonnaminister Siim Kiisler erakonnast Isamaa. "Keegi ei ütle, et neli sõidurida Rakvereni on üle pingutatud. Narva on samuti neljarealist maanteed väärt. Kinnisvarahinnad hakkavad ka kindlasti kasvama, kui Jõhvi ja Narva liiguvad tänu kiirematele ühendustele Tallinnale lähemale." 

"Kui aus olla, siis neid neljarealisi ei juhtu" 

Erakondade programme lugedes pooldab enamik Tallinna ja Narva maantee neljarealiseks ehitamist. Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi on aga lubaduste täitmise suhtes skeptiline.

Kogenud poliitik ütles esmaspäeval Sakala valimisdebatil, et erakonnad on läinud kaasa pidurdamatu pakkumiste laviiniga, kõik valimisprogrammid on tugevalt üle võlli ja katet uljaste lubaduste elluviimiseks pole kellelgi. 

Kui väitlust juhtiv Hans Väre uuris temalt, kummast oravapartei valimislubadusest ta koalitsiooniläbirääkimistel enne loobuks, kas 500eurose tulumaksuvaba miinimumi laiendamisest kõigile inimestele või põhimaanteede neljarealiseks ehitamisest, vastas Ligi, et tal on lihtne valida. "Kui aus olla, siis neid neljarealisi ei juhtu, " lausus ta. "Tee-ehitus on riigi püsifunktsioon, mida tehakse jõudumööda."  

EKRE esindaja, Ida-Viru taluliidu tegevjuht Arvo Aller märkis, et tema erakond lubab ehitada neljarealise tee Tallinnast Narvani kaheksa aastaga. Samuti peetakse oluliseks kiireid raudteeühendusi. "EKRE ei toeta Rail Balticut, pigem suunaksime selle raha riigisisese raudtee arendamiseks, et kiirendada rongiliiklust." 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esinumber Ida-Virumaal, siseminister Katri Raik märkis, et 2 tundi ja 15 minutit kestev rongisõit Narvast Tallinna on üleelatav, aga poolteise tunniga oleks veel toredam kohale jõuda.

"Sotsid lubavad Tallinna ja Narva vahel poolteisetunnist rongiühendust nelja aastaga. Maantee puhul oleme rääkinud kolmerealisest (2+1 lõikudega) teest. Narvani maksaks see umbes 135 miljonit eurot ja saaks teoks kuue aastaga. Neljarealine maantee läheks maksma juba üle 200 miljoni euro. Lihtsalt võrdluseks, et idapiiri väljaehitamiseks kulub 190 miljonit ja seda on peetud kalliks," tähendas Raik.

Tema erakonnakaaslane, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist on samuti väljendanud arvamust, et põhimaanteede ehitamine neljarealisteks on liiga kallis ja ajamahukas.

Eesti 200 esindaja, loomeinkubaatori vedaja Jana Pavlenkova arvas, et sõiduridade arvu üle peaksid otsustama logistikaspetsialistid, aga vähemalt kolmerealine peaks Narva viiv tee olema. Eesti 200 ametlikus programmis seisab, et erakonna eesmärk on null laupkokkupõrget riigi põhimaanteedel ning selleks ehitatatakse need 2025. aastaks välja neljarealistena. Vajaduse korral lubatakse seda rahastada riiklike võlakirjade kaudu. 

Ühesugused mõtted  

Riigikogu liige Dmitri Dmitrijev rääkis, et Keskerakond on lubanud kiirendada neljarealise tee ehitust, olles valmis kasutama laenuraha. Tema erakonnakaaslasest majandus- ja taristuminister Kadri Simson on Põhjarannikule öelnud, et neljarealine maantee Narvani tuleb orienteerivalt 2025. aastaks.

"Otsus tuleb pärast valimisi, sest vajalik on ka rahaline kokkulepe," rääkis Simson, selgitades, et otsuste tegemisest kuni neljarealise maantee valmimiseni läheb umbes kuus aastat, mis kulub maade omandamisele, tee projekteerimisele, hankele ja ehitusele.

"Kui räägime transporditaristu arendamisest, siis paistab, et vahet pole, kes järgmise valitsuse moodustavad − mõtted ja plaanid on samasugused. Küsimus on, kas need jõuavad ka koalitsioonileppesse," kommenteeris Ida-Virumaa omavalitsusliidu arendusspetsialist Hardi Murula.  "Mingil hetkel peaksime tegema valiku, kas eelisarendada maanteed või raudteed, kui tahame tunniga Narvast Tallinna saada," lisas ta.

Hiljuti heakskiidetud Ida-Virumaa arengustrateegia 2019-2030+ tegevuskava näeb ette lobitööd, et kiirendada Tallinna-Narva maantee neljarealiseks ehitamist, aga ka Tallinna-Narva-Peterburi rongiliikluse arendamist väljavaatega selle elektrifitseerimiseks, liikluse tihendamiseks ja kiiruse tõstmiseks.

Kui praegu sõidab rongiga Jõhvist Tallinna Ülemiste jaama tund ja 35 minutit, siis tulevikus peaks ajakulu vähenema 45 minutile ning Narvast Tallinna kestaks rongisõit tund aega. Jõhvist Peterburi peaks aga rongiga saama praeguse kuue tunni asemel poole lühema ajaga. Samuti kajastub maakonna arengustrateegias laevaliikluse taastamine Sillamäe ja Kotka vahel.

"Meie eesmärk on, et aastaks 2030 oleksime osa Soome lahe kiiresti arenevast majanduspiirkonnast. Selleks on vaja kiiremaid ühendusi nii Tallinna, Peterburi kui Soomega," kinnitas Murula.