Üle 1000 hääle kogunud Kross lubab jääda eestikeelse gümnaasiumi kaitsele

Erik Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne valimisi kasutasid eri erakonnad eestikeelse gümnaasiumi säilitamise küsimust ka oma kampaanias. Pildil on veebruari lõpus EKRE korraldatud meeleavaldus Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi juures.
Enne valimisi kasutasid eri erakonnad eestikeelse gümnaasiumi säilitamise küsimust ka oma kampaanias. Pildil on veebruari lõpus EKRE korraldatud meeleavaldus Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi juures. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Ida-Virumaal valimistel 1110 häält noppinud ja sellega endale riigikogu liikme koha taganud reformierakondlane Eerik-Niiles Kross ütleb, et ühtse eestikeelse koolisüsteemi loomine oli üks nende põhilubadusi valimistel ning sellest erakond ei tagane, isegi kui tulevase koalitsiooni mõni partner on teisel seisukohal. 

Rääkides valimistulemusest Ida-Virumaal, kus Reformierakond sai ühe mandaadi riigikogusse, sõnas Kross, et tulemus oli enam-vähem ootuspärane. "Isiklikult oleksin hea meelega näinud vähe paremat häältesaaki, aga oma meeskonnaga me oma eesmärgi täitsime. Esimese korraga kahte mandaati võtta oleks olnud liiga ambitsioonikas. Minu selge valimistaktika oli taotleda Ida-Viru eestikeelse valija esindamist. Selle me saime kätte ja tundub, et venekeelne valija oli seekord küllaltki loid, mis kindlasti aitas sellele kaasa." 

Edu saladus 

Rääkides kampaania edu saladusest, sõnas ta, et iga kampaania puhul on kindlad asjad, mis peavad kandidaadi kehahoiakust ja sõnumist välja paistma. "Et sa võtad oma eesmärki tõsiselt, sa tahad neid inimesi esindada ja sul on oma kindlad põhimõtted, sa julged probleemide eest seista. Sinu kandidatuur peab olema usutav. Niisama tulla ja loota, et minu nime on enne kuuldud, valige mind, ma olen tore − sellest tavaliselt ei piisa," sõnas Kross.

Eerik-Niiles Kross:

Oleks väga kummaline, kui meie, kes me oma programmis rääkisime algusest peale sellest, et on vaja ühtset eestikeelset haridussüsteemi, oleksime olnud vait, kui see teema Ida-Virumaal praktikas esile tuli.

Kross, kes on ka varem eri piirkondades kandideerinud, ütles, et alati tuleb endale selgeks teha, mis on selle paikkonna probleemid. "Iga asja eest ei ole võimalik seista ja kõikidele pole võimalik meeldida. Poliitikas kehtib see, et sul on ikkagi mingid seisukohad, mida sa oled valmis kaitsma." 

Tema sõnul oli sel korral eestikeelse hariduse teema aktuaalseks tõusnud. "Me ei mõelnud seda ju välja.  See on reaalne probleem, mis oli sees ka meie programmis."

Kommenteerides Keskerakonna Ida-Viru esinumbri Yana Toomi öeldut, et Reformierakonna edu Keskerakonna ees tagas Eerik-Niiles Krossi valeinfo levitamine tulevase Kohtla-Järve riigigümnaasiumi kohta, ütles ta, et ei saa aru, milles see tema väidetav valetamine seisnes. "See on kõva kompliment, et mina olengi kogu Keskerakonna läbikukkumises süüdi. Aga kui tõsiselt rääkida, siis sellest ma aru ei saanud, kus ma midagi valetasin. Minu meelest on ju see fakt, et eestikeelne haridus oli neil valimistel üks teemadest ja selle vastu polegi midagi teha. Oleks väga kummaline, kui meie, kes me oma programmis rääkisime algusest peale sellest, et on vaja ühtset eestikeelset haridussüsteemi, oleksime olnud vait, kui see teema Ida-Virumaal praktikas esile tuli. See oligi valikute koht. Alalhoidlik poliitik oleks mõelnud, et pigem on rohkem kaotada kui võita ja parem oleme tasa, sest vene hääli on rohkem vaja. Aga see on üks ohtlik lõks. Sa pead ka keerulises olukorras jääma oma põhimõtetele kindlaks," rääkis Kross. 

Eestikeelsest haridusest ei tagane 

Küsimusele, kuidas saadakse selles teemas kokkuleppele, kui minnakse valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga, kes pooldab kakskeelse gümnaasiumihariduse säilitamist, vastas Kross, et praegu on veel vara rääkida tulevasest koalitsioonist, aga "mis puudutab eestikeelset haridust, siis see on üks meie põhilubadusi ja kindlasti me selle juurde ka jääme".  

Vahetult enne valimisi tekkis praegu ehitatava tulevase riigigümnaasiumi õppekeele pärast konflikt, kui kohalik eestikeelne kogukond asus protestima selle vastu, et gümnaasium tuleb kakskeelne, ning nõudis 100 protsenti eestikeelse gümnaasiumi säilitamist linnas. Kui haridus- ja teadusministeerium algul lubas, et gümnaasium tuleb täielikult eestikeelne, siis keskerakondlasest minister Mailis Reps taganes sellest hiljem ning ütles, et säärast plaani pole kunagi olnud. Vaidlus Kohtla-Järve gümnaasiumihariduse keele ümber tõusis ka üle riigi oluliseks teemaks ning enamik erakondi peale Keskerakonna võttis eestikeelset gümnaasiumiõpet pooldava seisukoha. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles