Riigi taandumine: väikeasulates valimisjaoskondi enam polnud

Kukruse elanikud ei mõista, miks nad pühapäeval harjumuspärases kohas valida ei saanud ning mis ühendab Kukrust Oruga.

FOTO: Facebook

Valimisjaoskondi oli seekordsetel riigikogu valimistel vähem ja mõneski väiksema elanike arvuga paigas sai kohapeal valimissedeli kasti lasta ainult enne õiget valimispäeva.

Kohtla-Järve Kukruse linnaosa elanikke ootas pühapäeval harjumuspäraselt kultuurimajja valima minnes ees ebameeldiv üllatus. Mitte sellepärast, et kultuurimaja uksel näitas nool linnaosavalitsuse hoone poole, vaid seetõttu, et viimase uks oli lukus ja silt uksel andis teada, et valima tuleb minna hoopis Orule.

Kukrusel sai valimissedeli kasti lasta küll − lausa kahel päeval enne õiget valimispäeva, nagu pisut segasevõitu sõnastuses sildilt lugeda võis. Nendel inimestel, kes harjunud "päris" valimispäeval jaoskonda kohale minema, polnud selle tagantjärele teadmisega midagi peale hakata.

Valijakaarti ei uurita

Kukruse valimisjaoskonna vastas elav Alar nägi pühapäeval koduaknast päris paljusid inimesi lukus ust lõgistamas.

"Oli päris palju pensionäre, kes kepile toetudes kohale tulid. Oli ka nooremaid inimesi, kes autoga maja juurde sõitsid. Kui palju neist autoga tulijatest edasi Orule sõitis, ei oska arvata, aga vanad inimesed kindlasti sinna minema ei hakanud ja valimata neil jäigi," tõdes ta.

Kukruse elanik Leana rääkis, et valijakaardi ta e-postiga küll sai, aga avama seda ei hakanud − terve elu Kukrusel elatud, alati kohalikus kultuurimajas valimas käidud, mida seal ikka uurida.

 

Valijate arvamusi Facebooki Alutaguse valla grupis

  •  Isegi kui transport korraldada, ei õigusta see seda, et päris valimiste päeval nendes valla keskustes hääletada ei saa!
  •  Oli küll teade, et Alajõel valimispäeval ei saa hääletada. Samas ei oska öelda, kas teated olid ka teistes külades üles pandud või info kuidagi edastatud. 
  •  Tudulinnas jäi küll selle tõttu paljudel inimestel valimata. Ei loetud lihtsalt korralikult läbi ja oldi harjunud veel vana harjumusega.
  •  Paljudel valijatel lõigati võimalus harjumuspäraselt valida ja ka info levib üpris konarlikult.
  •  Kas ka teistes suurvaldades selline asi toimus? Nii pole küll imestada, et Ida-Viru valimisaktiivsus nii madal oli.

"Mul on traditsioon õigel päeval ennast lille lüüa ja valima minna. Seekord läksin ka, ütlesin veel elukaaslasele, et imelik küll, isegi lippu ei ole väljas. Siis nägin kuulutust, mis tundus nagu aprillinali. Oleks siis inimesed vähemalt Kohtla-Järvele suunatud, kuhu on viis minutit sõita ja bussiühendus ka olemas − aga Orule! Mina küll sõitsin Orule, kuid kindlasti paljud lõid lihtsalt käega."

Kõik on seaduslik

Valimisseadus annab valla- või linnavalitsusele volitused määrata hääletusruumide asukohad eelhääletamise päeval ja valimispäeval.  

Kohtla-Järve linnavalitsus sätestas jaanuarikuise määrusega linnas kaheksa valimisjaoskonda: kolm Järve, kolm Ahtme ja ühe Sompa linnaosas ning ühe Oru ja Kukruse linnaosas. Viimase kohta on kirjas, et hääletamisruum asub Orul  Vikerkaare t 2 viiendal päeval enne valimispäeva ja valimispäeval ning Kukrusel Lehe t 8 kuuendal ja neljandal päeval enne valimispäeva. 

"Riigi valimisteenistuse soovitusel ning ressursside kokkuhoiu eesmärgil otsustati moodustada kahe Kohtla-Järve valimisjaoskonna baasil mobiilne valimisjaoskond, mis tähendab seda, et üks komisjon töötab eri päevadel kahes kohas. Oru ja Kukruse liideti mobiilseks jaoskonnaks sellepärast, et need on kõige väiksemad jaoskonnad: Kukrusel oli valimisnimekirjas 222 valijat ja Orul natuke üle 300 valija," selgitas Kohtla-Järve linnasekretär Anna Generalova.

Tema sõnul teavitati elanikke muutunud hääletamisvõimalustest piisavalt: "Kümme päeva enne eelvalimisi pandi sellekohane teave üles Kukruse bussipeatuses, teadetetahvlitel, linnaosa valitsuse ja klubi välisuksel, elanikke teavitasid nii linnapeaabi kui ka Kukruse Maja töötaja; info valimisvõimaluste kohta oli linna kodulehel ning ilmus ka ajalehtedes Infopress ja Panorama."

Kukruse 222 valijast 35 hääletasid eelhääletamise päevadel ja 29 elektrooniliselt;  üks inimene hääletas kodus ja üheksa valimispäeval.

Liiga vähe valijaid

Pühapäeval ei saanud valimissedelit kasti lasta ka Alutaguse vallas Alajõe ja Tudulinna alevikus. Sealgi võis seda teha eelhääletamise ajal: Alajõel 25. ja Tudulinnas 26. veebruaril. Muidugi oli mõlema aleviku elanikel võimalus pühapäeval Iisakusse valima sõita (just see jaoskond teenindas ka Alajõe ja Tudulinna piirkonna elanikke) ning vallasekretär Lehti Targijaineni sõnul seda ka tehti.

"Meil oli kolm valimisjaoskonda: Iisakus, Illukal ja Mäetagusel. Alajõel ja Tudulinnas oli eelhääletuse päevadel mobiilne valimispunkt ja see, et valimispäevadel nendes alevikes kohapeal hääletada ei saa, oli kõigile teada.  See info oli valijakaartidel, valla kodulehel ja ka valla ajalehes."

Alajõel käis eelhääletamise päeval valimas 71, Tudulinnas 65 inimest − umbes kolmandik valimisõiguslikest elanikest.

"Neis kahes piirkonnas on väga vähe valijaid," ütles Targijainen põhjuseks, miks seal eraldi valimisjaoskonnast loobuti.

Jõhvi valla kõik kolm valimisjaoskonda asusid Jõhvi linnas. Vallakeskus küll, aga näiteks Tammiku alevikul pühapäeviti Jõhviga bussiühendust ei ole. Tammikulased oskasid küll sellega arvestada, sest kohapealne valimisjaoskond kadus sealt juba varem.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles