Riik pole vastu raudteejaama hoone loovutamisele Jõhvile

Foto: Пеэтер Лиллевяли / Põhjarannik

Rahandusministeerium ei ole põhimõtteliselt vastu sellele, et praegu Eesti Raudteele kuuluv raudteejaama hoone tasuta vallale üle antakse, kui maja tehakse korda ja reisijatele jääb ootesaali kasutamise võimalus.

Jõhvi vallavalitsus on pöördunud kirjaga rahandusministeeriumi ning Eesti Raudtee poole, et saada valla omandusse tühjalt seisev ning lagunev raudteejaama hoone. "Head lahendust praegu ei ole. Üks ettepanek oli konserveerida: teha korda fassaad ning teha nii palju sisetöid, et hoone poleks ohtlik. Oli mõte, et ehitada uus läbipaistev valgustusega katus ning väärtustada hoonet kui arhitektuurimälestist. See projekt võiks minu hinnangul maksta vähemalt 300 000 − 400 000 eurot, mis on suur raha ja finantseerimist oleks sellele mujalt raske saada," rääkis Jõhvi vallavanem Martin Repinski eelmise aasta lõpus Põhjarannikule.

Vallavanema sõnul võiks hoopis leida investori, kes ehitaks seal välja transporditerminali, kuhu tuleks ka bussijaam koos raudteejaamaga. "Tulevikus võiks siin olla ka taluturg ja kauplus. Kui selles kompleksis oleks normaalne toidupood, siis oleks see väga mugav nendele inimestele, kes elavad maal ja käivad bussiga linna, et toitu osta," ütles Repinski.

Tema sõnul on probleem veel selles, et hektar maad, mis raudteejaama juures asub, kuulub eraomanikule ning temaga läbirääkimised käivad ja vald loodab omanikuga maa kohta kokkuleppele jõuda.   

Rahandusministeerium teatas sel esmaspäeval, et viivitas vastusega, kuna Eesti Raudteega pole praegu saavutatud kokkulepet, mida üldse teha tühjalt seisvate jaamahoonetega. "Viibimine on põhjustatud sellest, et ministeerium ja AS Eesti Raudtee ei ole veel leidnud lahendust, mida teha Eesti Raudtee omandis olevate mitmete lagunevate jaamahoonetega. Ootame kohtumist Eesti Raudteega, et jaamahoonetele koostöös lahendus leida," teatas rahandusministeeriumi riigivara nõunik Kaja Roosipuu.

Roosipuu sõnul on Jõhvi jaamahoone omanik samuti Eesti Raudtee ning kui ettevõte on nõus andma jaamahoone üle riigile tasuta võõrandamiseks Jõhvi vallale, siis ministeeriumil põhimõtteliselt ei ole midagi Jõhvi vallale võõrandamise vastu. "Soovime, et Jõhvi volikogu teeks otsuse, millise valla ülesandeks oleva eesmärgi täitmiseks jaamahoonet vajate. Eeldame, et Jõhvi vald remondib hoone, heakorrastab ala ning võtab hoone avalikku kasutusse, sealhulgas jätab reisijatele ootesaali kasutamise võimaluse," kirjutas Kaja Roosipuu ja lisas, et ministeerium annab vallale teada, kui on saanud Eesti Raudteega kokkuleppele tühjalt seisvate jaamahoonete tuleviku asjus.

Max Kaur:

See on loogiline, et Jaama tänava lõpus ongi raudteejaam, mis moodustab ümberkaudsete hoonetega ühtse arhitektuuriansambli.

Jõhvi abivallavanem Max Kaur ütles eile Põhjarannikule, et vald on huvitatud hoone ülevõtmisest ja kordategemisest. "See on loogiline, et Jaama tänava lõpus ongi raudteejaam, mis moodustab ümberkaudsete hoonetega ühtse arhitektuuriansambli. Seetõttu mina ei poolda hoone lammutamist," lausus ta. Kauri sõnul on eesmärk, et hoone saaks võtta avalikku kasutusse, ning ideid on olnud mitmesuguseid. "Kunagi oli mõte teha sinna muuseum, sest minu arust maakonnakeskusel peab olema korralik muuseum. Praegu kirikumuuseum küll on, kuid see on väga väike," leidis Kaur ja lisas, et hoonesse võiks tulla ka reisijate ootesaal ning kohvik.

"Aga tuleb tunnistada, et investorit praegu pole ning ka valla eelarvestrateegias ei ole raudteejaama hoone renoveerimist sees," tunnistas ta, et praegu rahalist katet hoone kordategemiseks pole.