“Kaevutoetus” on maal väga oodatud

Korraliku joogiveeta Kaasiku tänava elanikud sellest programmist toetust ei saa − ka Kohtla-Nõmme äärealal elades asuvad nad ikkagi tiheasustusalal.

FOTO: Peeter Lilleväli/Põhjarannik

Esmaspäevast alates saab taas hajaasustusprogrammist toetust küsida, et rajada maapiirkonnas asuvale majapidamisele korralik vee- või kanalisatsioonisüsteem, teha korda juurdepääs koduõuele või paigaldada autonoomne elektrisüsteem.

Ida-Virumaal on valmis programmis kaasa lööma kõik neli valda ja ka Narva-Jõesuu linn, mille suurel territooriumil asub omajagu hajali majapidamisi.

Puhas vesi ennekõike

Kõigis viies omavalitsuses kinnitati, et eelisjärjekorras käsitletakse vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tarvis esitatavaid taotlusi.

"Peame seda valdkonda oma hajaasustusega piirkondades suurimaks kitsaskohaks," ütles Toila vallavalitsuse arendusnõunik Mehis Luus, märkides, et mitmel pool on inimestel kaevud tühjad ja kanalisatsiooni pole olemaski.

Toila eelarves on vallapoolseks osaluseks arvestatud 50 000 eurot.

"See on üsna kopsakas summa, aga vald on nüüd suur ja vajadused samuti suuremad. Eelmisel aastal plaanisime riigi ja valla osaluseks kokku 82 000 eurot, riigilt saime ainult 25 000 ja vald pani omalt poolt 30 000; taotlustele jäi see kõvasti alla. Tänavu paneme omalt poolt rohkem ja ehk saame ka riigilt rohkem."

Suures vallas tahtjaid palju

Lüganuse abivallavanema Krisli Kaldaru vastuvõtul käis esmaspäeval juba kaheksa inimest, kes toetuse vastu huvi tundsid.

Tundub, et info levib naabrilt naabrile. Krisli Kaldaru

"Enamjaolt noored inimesed, näiteks üks Tallinna pere, kes on juba meie elanike registris ja tahab nüüd vee ja kanalisatsiooni korda saada. Üks tahtja on Purtses asuv korteriühistu. Endisest Sonda vallast pole veel huvi tuntud, enamasti on küsijad vanast Lüganuse vallast. Tundub, et info levib naabrilt naabrile. Kellel ei jätku salvkaevus vett ja tahab nüüd puurkaevu, kellel lekib settekaevu mahuti; juba on küsitud ka kahe juurdepääsutee kohta," rääkis ta.

Lüganuse vald on samuti valmis 50 000 eurot panustama. Mullu jäi sama suurest summast pisut järele, aga, nagu öeldud, info levib ja küll tahtjaid tuleb.

Alutaguse vald paneb toetuse osaluseks välja 60 000 eurot.

"Meil on ju suur vald. Näiteks Alajõel ja Tudulinnas ei saanud varem üldse toetust küsida, nüüd on just Tudulinna inimesed juba sügisest saati huvi tundnud," rääkis vallavalitsuse arendusspetsialist Piret Anvelt.

Paari viimase aasta kogemuste põhjal küsitakse kanalisatsiooni jaoks toetust rohkemgi kui joogiveele. Suuresti alt tühjaks kaevandatud aladel tuleb täpselt jälgida, mismoodi kusagil heitvett puhastada saab ja tohib, sestap tulekski alustada vallast nõu küsimisega, et seepeale juba õiges suunas edasi mõelda ja kavandada.

"Kanalisatsiooni saab panna igale poole, küll aga ei saa igale poole imbväljakut rajada," märkis Anvelt.

Tiheasustusalale toetust ei anta

Jõhvi vallas pole toetuse tahtjaid eriti olnud − kõigest paar-kolm aastas.

"Oleme küll inimesi teavitanud, lausa kohapeal rääkimas käinud," ütles vallavalitsuse projektijuht Eimar Aidma, et väljaspool linna on majapidamisi ikka omajagu.  "Eks sel aastal räägime jälle, kuus tuhat eurot on eelarves selle jaoks valmis."

Narva-Jõesuu on arvestanud 10 000 euro suuruse osalusega. Lisaks programmis toodud sihtrühmadele sätestas linnavalitsus, et toetust eraldades eelistatakse leibkondi, kus elavad puudega inimesed või kus koos vanematega elavad kuni 25aastased lapsed.

"Eks neid peresid ole ikka, kellel vee või kanalisatsiooniga probleeme on," ütles linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Jaan Metsis.

Ilma elektrita kodusid pole

Autonoomse elektriliitumise jaoks pole Ida-Virumaal eriti toetust küsitud, vaid üks pere Lüganuse vallas paigaldas mõni aasta tagasi selle abil päikesepaneelid.

Huvi on selle toetuse vastu tuntud küll, paraku pole huvilised nõuetele vastanud. Ehk siis tahetakse kaabliga tulevale elektrile päikesepaneele lisaks panna või end kaablielektrist lahti lõigata ja selle asemel päikesepaneelid paigaldada. Paraku sätetavad toetuse tingimused, et majapidamine ei tohi olla elektrivõrguga liitunud ning pole ka võimalust liituda.

Tänavu toetab riik hajaasustuse programmi 1,8 miljoni euroga, vähemalt sama suure summa panustavad omavalitsused; vähemalt kolmandiku projekti kogumaksumusest peab moodustama taotleja omaosalus.

Tagasi üles