Saada vihje

Kohtla-Järve gümnaasium alustas õpilaste värbamist (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Esimesele infopäevale kutsuti noored, kes lõpetavad sel kevadel põhikooli ja võiksid alustada oma gümnaasiumiõpinguid uues koolis.
Esimesele infopäevale kutsuti noored, kes lõpetavad sel kevadel põhikooli ja võiksid alustada oma gümnaasiumiõpinguid uues koolis. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Loodava riigigümnaasiumi esimesel infopäeval osales ligi poolsada põhikoolilõpetajat, kelle seas Järve gümnaasiumi õpilasi peaaegu polnud. Kohaletulnud said infot, mida uuelt koolilt oodata, ja võimaluse harjutada sisseastumisvestlust.

Teisipäeval Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledžis toimunud infopäevale oodati praegusi 9. klassides õppijaid. 

Ksenia Drozdova ja Anastassia Tuljakova Ahtme gümnaasiumist tunnistasid, et neil on kahju oma kooli jätta. Samas kuulsid nad infopäeval üht-teist sellist, mis tuju heaks tegi ja nende tulevikuplaanidega sobib. Näiteks pakutav õpetamise ja psühholoogia valikkursuste moodul, sest Ksenia kaalub tulevikus psühholoogiaõpinguid ning Anastassiat huvitab pedagoogika. (Õppesuundade hulgast leiab veel insenerinduse, digitehnoloogia ning keeled ja kultuuri, mida saab samuti süvendatult õppida.)

Valmis sõitma 

Tüdrukud tunnistasid, et paljud nende klassikaaslased valivad läheduse tõttu Jõhvi gümnaasiumi. "See on juba stereotüüp, et kui elad Ahtmes, lähed õppima Jõhvi ning Kohtla-Järvele jääb õppima väiksem osa," rääkisid Ksenia ja Anastassia, kes on valmis kooli sõitma ja eelistama kodulinna rajatavat riigigümnaasiumi. 

Mõlemad tunnistasid, et nende suurim hirm on eesti keeles õppimine.

"Riigis ju võim vahetub ja me ei tea, milline saab olema õppekeel. Kui õpe tuleb sada protsenti eesti keeles, siis tuleb eesti keeles õppida, kuigi see on kindlasti väga raske. Praegu õpime venekeelses keskkonnas ja meil on väga vähe võimalust harjutada eesti kõnekeelt. Tunnis õpetatakse rohkem grammatikat ja sõprade ringis ka eriti eestlasi pole," rääkisid nad.

Kohtla-Nõmme põhikooli õpilane Sven Niglas ütles, et tal on uue kooli vastu pigem huvi kui hirm. Tema peab kooli vahetama niikuinii, seega pole ka kiusatust harjumuspärasest kinni hoida. "Meie klassis on üheksa õpilast, kolm tulid infopäevale. Enamikul on kindel plaan idast ära minna. Ei oskagi öelda, miks. Mina plaanin tulla Kohtla-Järve gümnaasiumisse − ei tundu väga hull."

Järve gümnaasiumi 46st põhikooli lõpuklassi õpilasest tuli infopäevale ainult kaks. Järve gümnaasiumi direktor Anne Endjärv ütles, et põhjus polnud infopuuduses. "Koolis olid kuulutused üleval ja info läks ka Stuudiumisse koos registreerimise lingiga. Stuudiumist on näha, et kõik on seda infot lugenud."

Endjärv lisas, et kihutustööd pole koolis keegi teinud. "Ju siis on paljud otsustanud mujale gümnaasiumisse minna: kas Nõkku, Noarootsi, Tallinna, Tartusse või Jõhvi. See on vaba valik. Osa läheb ka kutsekooli."

Kuidas edenevad õpetajate otsingud?

Hendrik Agur haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu büroost, Eesti ühe tippkooli − Gustav Adolfi gümnaasiumi kauaaegne direktor:

Artikli foto
Foto: Sander Ilvest

"Olen kaasatud õpetajate valimiskonkursi komisjoni. Täna [teisipäeval − toim.] oli vestlusvoor ja kuna olin niikuinii Kohtla-Järvel, tulin infopäevale hingama ja nuusutama seda õhkkonda, mis valitseb tulevaste gümnaasiumiõpilaste seas. Väga põnev on! Sest kooli juhtimine on ka tunnetuse ja tajude teema ning tahangi tajuda, kuidas see õhk siin väriseb. Pole mingit küsimust, et siia saab ehitada üles ägeda gümnaasiumi.

Number üks − on vaja koolijuhti [kandidaatide sooviavaldusi ootab ministeerium 25. märtsini − toim.]. Au ja kiitus Ülle Matsinile, kes vahepealset tühimikku täidab ja hoiab seda asja elus, aga lähiajal peab tulema koolijuht, kes toob oma sõnumi ja kelle taha tuleb meeskond, luuakse väärtused ja kool läheb käima.

Need õpetajad, kes on siiani käinud konkursil vestlusel, on küll valdavalt väga motiveeritud ja põnevil. Osa õpetajaid on veel puudu, aga mina soovitasin konkursikomisjonil natukene isegi oodata − päris lõplik õpetajate võtmine võiks jääda uue direktori hooleks. Ütleks, et praegune seis on hea, paat on normaalselt täis ja pole mingit paanikat, kust me õpetajad saame.

Siia tuleb tekitada Kohtla-Järve pärl, kuhu tulevad nii õpetajad kui õpilased üle Eesti. Ta peab kiirgama, särama üle Eesti, ei vähem. Muidu pole mõtet üldse kooli teha."

Ülle Matsin, Kohtla-Järve gümnaasiumi direktori kohusetäitja: 

Artikli foto
Foto: Matti Kämärä

"Õpetajate konkursi esimene ring on praeguseks lõppenud. Õppekava kursuste ja leitud õpetajate arvu analüüsimise järel on kohe plaanis välja hõigata lisakonkurss. Seekord soovime suunata konkursi sõnumi ka nendele õpetajatele ja spetsialistidele, kes sooviksid uue kooli juures õpetada osaajaga, näiteks ainult valikkursusi, või korraldada õpet lühema sessiooni vältel. Oleme valmis pakkuma õpetajatele mitmekülgset ja vaheldusrikast tööd.

Soovime oma õpetajatele tagada töölepinguga motiveeriva töötasu ning piisava paindlikkuse oma töö kavandamisel. Kohtla-Järve gümnaasiumi õpetaja on oma valdkonna professionaal, julgeb olla õppe kavandamisel loominguline ning − mis peamine − armastab noori ja usub nende arengusse. Kohtla-Järve gümnaasiumi etteotsa ootame aga eestvedavat, innustavat ja positiivset juhti." 

Paidekad jagasid kogemust

Kohtla-Järve gümnaasiumi direktori kohusetäitja Ülle Matsin lootis, et kohalik kogukond tuleb siiski uue kooliga kaasa ja aitab sellest teha ägeda õppeasutuse. "Loodetavasti muutub Järve gümnaasiumi õpilaste hoiak uue kooli suhtes ajapikku avatumaks. Kõik vajavad oma aega kohanemiseks. Praegusel koolil on siin võimalus oma õpilasi julgustada ja toetada."

Infopäevale kutsus Matsin kaasa Paide gümnaasiumi direktori Urmo Reitavi ja mõned õpilased, kes rääkisid oma riigigümnaasiumis õppimise kogemusest.

Kõik tõid esile, et lisaks kohustuslikele ainetele on suur valikute võimalus alates meditsiinist filminduseni. Paides pakutakse 51 valikkursust. Koolilehe peatoimetaja Hans Artur Ehman hindas seda, et koolis on võimalik tegelda kirjutamisega. Näiteks loovkirjutamise kursusel pani ta koos kaaslastega kokku raamatu. Ka koolilehe tegemine läheb arvesse valikkursusena.

Juunis toimub riigigümnaasiumides valikkursuste nädal, kus iga õpilane läbib ühe kursuse ja saab seda teha Eesti eri riigigümnaasiumides. Matsin märkis, et Kohtla-Järve õpilane võib minna näiteks Võrru lilleseade kursusele, Viljandisse maalilaagrisse või Paidesse säästvat renoveerimist õppima. Võru, Viljandi ja Paide noored võivad omakorda õppida Kohtla-Järvel insenerindust, mis on siinse piirkonna tugevus.

Info jagamine uue kooli kohta jätkus kolmapäeval ning siis olid publikuks 10. ja 11. klasside õpilased. Sisseastumisvestlused 10. klassi astumiseks ning tutvumisvestlused 11. ja 12. klassis õppimisest on kavas maikuus.

Enne veel hakkab koos käima Kohtla-Järve riigigümnaasiumi loomist nõustav töörühm, mis otsustati moodustada 21. veebruaril toimunud vabariigi valitsuse kabinetinõupidamisel.

Töörühma juhib haridus- ja teadusministeerium kantsler ning sinna on kaasatud kohalike kogukondade, lastevanemate, üldhariduskoolide, piirkondlike kõrgkoolide, kohaliku omavalitsuse, riigigümnaasiumide ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad. Töörühm tuleb esimest korda kokku 21. märtsil.

Tagasi üles