Tööinspektsiooni juht Jõhvi kaadripuhastusest: "Me ei saa sekkuda"

Vallandamiste vastu protestiti Jõhvi vallamaja juures juba veebruari lõpus, kui kaadripuhastusest olid alles esimesed märgid. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Tööinspektsiooni infohommik, kus tehti ülevaade nii Ida-Viru kui kogu Eesti töökeskkonnast, toimus tähelepanuväärselt Jõhvi vallavalitsuses, kus inimesi vahetatakse välja nagu vana mööblit.

Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu oli kursis Jõhvi vallamajas ja allasutustes toimuvaga, kus inimesi sunnitakse järjest ametist lahkuma. Samas ütles ta, et tööinspektsiooni lauale jõuab teema siis, kui inimene pöördub töövaidluskomisjoni. "Töösuhete lõpetamise üle me ei saa järelevalvet teha ja appi tulla. Osapool ise peab minema töövaidluskomisjoni."

Pooltevaheline vaidlus

Peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on kaks teemat, mis inimestes sageli hämmingut valmistavad. "Me ei tee järelevalvet puhkuste andmise ja kasutamise üle, sama lugu on töösuhte lõpetamisega. Seadusandja ütleb, et see on pooltevaheline vaidlus ja las nad vaidlevad töövaidluskomisjonis, kohtus või lähevad lepitusmenetlusse." 

Maret Maripuu märkis, et ennetavalt saab selles valdkonnas ainult nõu anda − näiteks eelmisel aastal pöörduti tööinspektsiooni poole nõu saamiseks rohkem kui 45 000 korral.

Järelevalve käigus saab tööinspektsioon hinnata ohutegureid, sealhulgas psühhosotsiaalset ohutegurit, mis on üks töökeskkonna näitaja. Miidla-Vanatalu selgitas, et psühhosotsiaalne ohutegur kaasneb nendele inimestele, kes jäävad tööle ja peavad olukorraga toime tulema. 

Töösuhete lõpetamise üle me ei saa järelevalvet teha. Osapool ise peab minema töövaidluskomisjoni.

Maret Maripuu

"Aga kuna töösuhted on lõpetatud erinevates üksustes, siis me ei saa [järelevalve käigus] seda efekti, kui inimene ise reageerides," nentis Maripuu. "Ka siin me ei saa anda abi, mida meilt oodatakse, ja öelda [vallavanemale]: Ära nii tee!""

Maripuu sõnul on töösuhe alati kahepoolne. "Mõlemad pooled peavad rääkima, missugused on ootused ja konkreetsed ettepanekud. Töösuhte lõpetamiseks pole piisav, kui kellegi nägu ei meeldi või on inimene liiga kaua mingit tööd teinud. Töösuhte lõpetamise põhjuseks tööandja poolt saab olla, kui inimene ei saa tööülesannete täitmisega hakkama, aga see peab olema tõendatud."

Eelmisel aastal laekus töövaidluskomisjonile Ida-Virumaal 328 avaldust; üle Eesti oli töövaidlusavaldusi 2716.

Enim esitatakse töötasu nõudeid: maksmata puhkusetasud ja hüvitised. Tööandjad vaidlustavad kõige sagedamini töölepingu ülesütlemist. Rohkem töövaidlusi esineb jätkuvalt ehituses, kaubanduses ja metallitööstuses. 

Õnnetusi jäi vähemaks 

Kui töövaidluste arv Ida-Virumaal eelmisel aastal mõnevõrra kasvas, siis tööõnnetusi jäi vähemaks: neid registreeriti 272 (60 võrra vähem kui 2017. aastal). Maripuu hinnangul pole põhjuseks töökeskkonna hüppeline paranemine, vaid võimalik alaregistreerimine.

"Kui võrrelda Lääne-ja Ida-Virumaad, kus mõlemas on suurel hulgal tööstust, siis Lääne-Virumaa oli õnnetuste TOPis teisel kohal, Ida-Virumaa aga tagant teine. Meie hinnangul võib Ida-Virumaal olla tööõnnetuste varjamist − juhtunu läheb vahel kirja olmetrauma, mitte tööõnnetusena. Siin kutsun üles, et töötajad peaksid julgelt ütlema, kui õnnetus juhtus tööd tehes − tööandja ei saa olemasolevat töökeskkonda parandada, kui pole teadmist, kus on kitsaskohad." 

Kokku registreeriti mullu 5134 tööõnnetust, millest 4020 olid kerged, 1105 rasked ning elu kaotas tööl üheksa inimest.

Maripuu rõhutas, et lisaks inimeste kannatustele toovad tööõnnetused endaga kaasa suuri kulusid. "Eelmisel aastal jäi tööõnnetuste tõttu tegemata 1,3 miljonit töötundi. Haigekassa hüvitas tööõnnetuste tõttu võetud töövõimetuslehti ligi viie miljoni euro eest. Rääkimata ühe tööõnnetuse kulust ühiskonnale, mis on hinnanguliselt 16 713 eurot. Need kulud võiksid olemata olla, kui pöörata suuremat tähelepanu ohutusele."

Sektorite lõikes juhtus eelmisel aastal enim tööõnnetusi metallitööstuses, kaubanduses ja ehituses. Enamasti juhtuvad tööõnnetused kontrolli kaotamise tõttu masina, seadme või looma üle. Sageduselt teisel kohal on libisemine, komistamine ja kukkumine.

Repinski: "Plaan on täidetud" 

Jõhvi vallavanem Martin Repinski ütles Põhjarannikule, et sotsiaalmaja juht Ralf Burk, kellele ta tegi esmaspäeval ettepaneku poolte kokkuleppel ametist lahkuda, jääb nimekirjas viimaseks. 

Foto: Peetert Lilleväli

Ralf Burk oli juba viies vallaasutuse juht või vallavalitsuse töötaja, kellele Repinski oli viimaste nädalate jooksul teinud ettepaneku ametist lahkumiseks. Kõigepealt said sellise ettepaneku vallasekretär Piia Lipp ja sotsiaalteenistuse juht Sirli Tammiste, seejärel finantsteenistuse juhi asetäitja Ellu Blok ja Jõhvi keskraamatukogu direktor Ingrid Spitz.

Kõik nad võtsid ettepaneku vastu, välja arvatud Spitz, kelle vallavalitsus otsustas seetõttu vallandada vallavalitsuse maine kahjustamise ettekäändel. Väidetav mainekahju seisnes Repinski sõnul selles, et Spitz oli valmis ajakirjanikele enda vallandamisest rääkima.

Kokkuleppel lahkujad on kõik saanud hüvitise kuue kuupalga ulatuses. Teiste seas Sirli Tammiste, kellele algul lubati kolme kuu hüvitist, aga käskkirja muudeti. 

Põhjaranniku küsimusele, kas kellelegi vallaasutustest või vallavalitsusest on veel tehtud ettepanek ametist lahkuda või on kavas seda teha, vastas Repinski: "Ralf Burk oli selles nimekirjas viimane. Minul ei ole enam plaanis kedagi vallandada või teha ettepanekut lahkumiseks."

Täpsustava küsimuse peale, kas varem oli lisaks neile viiele plaanis veel inimesi, kellest vabaneda, kostis vallavanem: "Ei. See plaan, mis oli, on täidetud ja praegu võin öelda, et lähen puhta südametunnistusega riigikokku."