3. aprillil toimuvad iga-aastased liiklustalgud, kus politsei kontrollib tugevdatud jõududega ööpäeva jooksul piirkiirusest kinnipidamist just seal, kus elanike arvates on see suurim probleem.
Liiklustalgud toovad välja konflikti kahe osapoole vahel
Eelmisel nädalal sai talgulehel ära märkida kohad, kus tavainimesed ise probleeme näevad. Naljameeste eemalehoidmiseks tuli koha äramärkimisel ennast elektrooniliselt tuvastada. Nüüd on esimene analüüs tehtud ja tööplaanid politseijaoskondades 3. aprilliks koostamisel.
Ida-Virumaal joonistub nagu ka mitmel varasemal aastal välja konflikt jalakäijate ja autojuhtide vahel, sest taas puudutas põhiosa ettepanekuid magalapiirkondi, kus kõnniteid peaaegu pole ja kahel kogukonnal tuleb jagada sama tänavaruumi. Samas on sellistes piirkondades tihtilugu teekatte olukord kehv, mis gaasiandmist ei soosi. "Õuealal on auto lubatud maksimaalkiirus 20 km/h, mis võib jalgsi liikujale ohtlikult suur tunduda. Seepärast on seaduses lisaklausel, et jalgsiliikujate vahetus läheduses tuleb kiirust vähendada jalakäija kiiruseni," ütles sõiduõpetaja Tõnis Mägi. Pahatihti seda aga ei tehta. "Olgem ausad, autojuhid kipuvad sageli kiirust ületama, nii et reaalne kiirus on ikka umbes 30 km/h."
"Kõige rohkem saime taas teateid kiirustamistest õuealadel ja muudes kohtades, kus jalgsi liikujad autodega sama teeruumi jagavad. Näiteks maal bussipeatuste läheduses," tõdes Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi juht Annika Elm. Kiirused pole seal küll suured, aga rikkumised on raskemad. "Autojuhtidel on juurdunud aastatega +10 komme: ületan natuke kiirust ja selle pisiasja pärast ei karistata. Õuealal 30 km/h sõites aga ületate lubatud kiirust poole võrra. Maanteel 135 km/h sõitmist peab enamik autojuhte lubamatuks, kuid õuealal 30 km/h on nende arvates täiesti normaalne," nentis Annika Elm.
"Liiklustalgutel keskendume kiiruseületamistele, aga inimesed lisasid palju tähelepanekuid muudegi rikkumiste kohta. Tulevikus kasutame oma töös ka seda informatsiooni," lisas Elm.