Eesti sünnipäevaks kerkib lumest barokne Narva

Vabariigi presidendi kantselei soovib Eesti sünnipäeva tähistamisse kaasata rohkem kohalikke elanikke. Nii oodatakse asutusi, ettevõtteid, pere- ja sõpruskondi ehitama Narva lumelinna. Pilt on tehtud mõne aasta eest Jõhvi lumelinnas. Foto: PEETER LILLEVÄLI/ARHIIV

Eesti Vabariigi aastapäeva eel ehitatakse Narva kesklinna lumelinn ja Jõhvi promenaadi hakkavad ääristama jääskulptuurid. Ettevõtmistesse on kaasatud nii kohalikud elanikud kui professionaalsed skulptorid.

Tänavused vabariigi aastapäeva pidustused toimuvad Ida-Virumaal, aga neist ei saa osa ainult kutsetega külalised. 24. veebruaril on kõigil huvilistel võimalik kaasa elada paraadile Narvas.

Eesti sünnipäeva tähistamisse kaasatakse kohalikku rahvast ka 24. veebruarile eelneval nädalal, mil kavandatakse mitmeid üritusi.

14. veebruaril läheb TÜ Narva kolledži esisel platsil lahti lumelinna ehitamine, mis on kavandatud kolmepäevase ettevõtmisena. Lumest linn avatakse vastlapäeval, 17. veebruaril.

Lumelinna teemaks on "Minu Narva". Korraldajad loodavad, et see saab olema fantaasiapilt baroksest Narvast kui kindlusest, kuhu saab sisse minna ja kust võib välja platsi poole eri pikkusega liuradadel liugu lasta. Lumelinn koosneb 8 lumeplokist, mis on omavahel ühendatud ja moodustavad ühtse terviku.

Lumelinna projektijuht on Indrek Leht, kes on aastaid korraldanud Tallinnas "Tule ja jää pidu", mille raames ehitatakse pealinna nii jää- kui tuleskulptuure. Samuti on ta Tallinna valgusfestivali peakorraldaja.

Narvas alustati linnarahva teavitamisest. Läinud nädalavahetusel toimus Narva kolledžis infopäev, kus räägiti lumelinnadest ja -skulptuuridest Eestis ja maailmas, baroksest Narvast ning lumelinna ehitamise põhimõtetest.

Huvilisi jätkub

Leht rääkis, et infoüritusel ja selle järel on andnud osalemissoovist teada mitu võistkonda: Narva keeltelütseum, Narva eesti gümnaasium, kaitsevägi, TÜ Narva kolledž, Narva ja Kiviõli kunstikool ning Narva muuseumi taustaga seltskond. Huvi on ilmutanud ka Tartu kunstikool.

"Peale asutuste võivad osaleda ka pere- ja sõpruskonnad. Meie soov on, et võistkonnas oleks vähemalt viis liiget. Kui kavandeid laekub rohkem kui kaheksa, teeb žürii valiku, millised võistkonnad ehitama hakkavad."

Leht tunnistas, et infopäeval oli ka skeptikuid, kes arvasid, et kes see ikka Narvas sellise asja vastu huvi tunneb, aga huvilisi leidus päris palju.

Registreeruda ja kavandeid esitada saab 25. jaanuarini. Võistlejate kodutööks on uurida barokse Narva ajalugu ning valida sealt välja oma lemmikehitis, torn, detail vms, mida nad tahaksid lumest tahukast vormida.

Leht märkis, et korraldajad ei eelda identseid arhitektuurseid koopiaid, vaid tegemist on siiski fantaasiatöödega, kus on aluseks võetud kunagi Narvat kaunistanud ehitised. Küll aga peetakse äärmiselt oluliseks, et need oleksid lumelinnas ronijatele ja liulaskjatele ohutud.

Võistluse juhendi järgi pole lubatud värvide kasutamine. "Ei mina ega ka lumelinna kunstiline juht, skulptor Tiiu Kirsipuu pole kunagi innustanud värvide kasutamist. Seda nii esteetilistel kui praktilistel kaalutlustel. Esiteks need kipuvad tuhmuma, eriti sulaga. Teiseks kipuvad lapsed end ära määrima. Oleme seda meelt, et puhas valge lumi on palju nauditavam," rääkis Leht.

Jääskulptuurid 

Kui lumelinna panevad püsti amatöörid, siis jääskulptuuride valmimine Jõhvi keskväljaku ja kontserdimaja vahelise promenaadi äärde usaldatakse professionaalidele.

"Kaasatud on Eesti skulptorite paremik, kes on jää kui materjaliga ka varem tööd teinud," märkis Leht.  Jääskulptuuride kavandite aluseks on kunstnik Marko Mäetamme kujunduskontseptsioon, mille alusel dekoreeritakse presidendi vastuvõtuks ka Jõhvi kontserdimaja.

Kaheksa skulptuuri valmivad külmhoones ja transporditakse kaitseväe abiga Jõhvi. Jääkujud avatakse 21. veebruaril. "Avamisel teeme tõenäoliselt ka väiksemaid, inimesekõrgusi lumeskulptuure," rääkis Leht.

Projektijuhi järgmine ülesanne on leida 200 kantmeetrit puhast lund, soovitavalt Narva lähedalt.

Vabariigi presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam ütles, et lumest ja jääst ilu aitavad korraldusliku poole pealt luua kaitsevägi ja Ida prefektuur ning jääskulptuurid valmivad Oleg Ossinovski firma Spacecom rahalisel toel.

Vabariigi aastapäeva eel jagub tegevust ka neile, kes eelistavad püsida külmal ajal soojas ruumis. Presidendi kultuurinõuniku Jaan Tootseni sõnul näidatakse Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel uuemaid Eesti filme, mis on venekeelsete subtiitritega. Filminädala täpne kava selgub lähipäevil.