Võlglaseks peetud pensionär seljatas ühistu kohtus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pensionär, kes süüdistas ühistut, et see koorib majaelanikelt alusetult lisaraha sooja vee eest, sai võidu, kui ühistu ta võlgnikuna kohtusse kaebas.
Kohtla-Järvel Kalevi 34 elav Ants Kala (72) keeldus juba mitu aastat tagasi aktsepteerimast arveid, mida ühistu talle sooja vee tarbimise eest saatis. Ta tasus küll tarbitud sooja vee ja muude kommunaalteenuste eest, ent ei maksnud neid arveridu, kus oli kirjas "sooja vee ringlus" ja "vee soojendamine".
Ühistu aga kalkuleeris iga kord tasumata summad võlakontosse ja lisas viivised. Kui summa ületas juba 250 eurot, esitas ühistu mehe vastu kohtusse hagi, nõudes väidetava võla väljamaksmist.
Ei suutnud võlga tõendada
Kohtus tekkisid ühistul aga raskused võla ja arvete põhjendatuse tõendamisel.
Viru maakohus, kes jättis ühistu hagi rahuldamata, märkis, et menetluse kestel on hageja korduvalt olnud segaduses nõude suuruse osas ja seda korduvalt kord vähendanud, kord suurendanud, kuid nõuet tõendanud ei ole.
"Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma," seisis kohtuotsuses, mis jättis ka kõik menetluskulud ühistu kanda ning mõistis pensionäri kasuks välja 200 eurot tema kulude katteks.
Ühistu kaebas otsuse Tartu ringkonnakohtusse, ent ei saanud ka sealt õigust.
Enne kohtuotsust kirjutas Kala oma vastuses ringkonnakohtule järgmist: "On ammu teada, et korteriomanike õiguste rikkumine on KÜ-des reegliks muutumas. Kuna korteriomanikud ei saa aru küttesüsteemi tööst, siis ongi neid hea rahaliselt pügada. Siit tulebki kortermaja tavapärastest majandamiskuludest suurem maksete kogumine."
Kala loogika on selles, et ühistu maksab kütte eest maja soojusmõõturi põhiselt ning sellised terminid nagu "vee soojendamine" ja "sooja vee ringlus" on ühistu juhtkonnal kasutusel selleks, et elanikke täiendavalt koorida ning "raha oma tasku toppida".
Kalale esitatud arvetel ületab nende ridade taga olev summa kordades seda, mis on kirjas tarbitud sooja vee eest. Näiteks kui mullu novembris oli tema tarbitud sooja vee arve alla kahe euro, siis sooja vee ringluse eest küsiti 9 ning vee soojendamise eest 5 eurot. Kala sõnul on selline teguviis sulaselge pettus, sest mingit täiendavat soojakulu sooja vee soojendamise eest ühistul ei teki, kuna majja siseneva soojuse hulka mõõdab arvesti ning veeringluse tagab elektritoitega pump.
Ühistu esimees eitab pettust
Korteriühistu Kalevi 34 esimees Ninel Kossinova kinnitas, et mingit pettust ühistu poolt pole ning kõik selle liikmetele esitatavad arved on kulupõhised. Täiendavaid makseridu arvetel selgitab ta vannitubasid kütva siugtoruga, läbi mille ringleb maja veesüsteemis tarbimata jääv soe vesi. "See vesi ju kütab neid ruume. Me peame arvestama ka seda, et majas on kolm korterit üldisest küttesüsteemist eraldatud, kuid sellegipoolest tarbivad nad ju osaliselt üldist maja soojust," sõnas Kossinova.
Tema sõnul kontrollib ühistu raamatupidamist igal aastal revisjonikomisjon. "Mõlemad selle liikmed on raamatupidamisharidusega ning elavad samas majas. Kui seal midagi valesti oleks, kas tõesti nad hakkaksid sellest enda kahjuks vaikima?" küsis Kossinova.
Ühistu esimees ütles, et ta ei tea, miks ringkonnakohus ei võtnud tõenditena asja juurde ühistu esitatud lisadokumente, mis tema sõnul tõendanuks Kalale esitatud arvete põhjendatust. Ta on veendunud, et kui ühistu oleks kohtule kohe kõik dokumendid esitanud, olnuks võit kindlalt nende poolel.
Kossinova jättis vastamata küsimusele, miks ühistu, tundes õigust enda poolel olevat, jättis kasutamata võimaluse riigikohtusse pöörduda. Ta kinnitas samas, et kuna kohtuotsus on nüüdseks jõustunud, peab ühistu Kalale arvestatud võlasumma, mis lõpuks küündis juba üle 500 euro, korstnasse kirjutama.
On tähelepanuväärne, et kohus ei võtnud nimetatud asjas seisukohta küsimuses, kas raha küsimine sooja vee ringluse ja vee soojendamise eest on õiguspärane või mitte, kuna "need asjaolud ei ole käesoleva vaidluse esemeks".
Ent kas see kohtuasi muudab veearvete koostamise loogikat selles ühistus ja ka teistes, kus sooja vee arveid samamoodi koostatakse?
Täna koguneb korteriühistu Kalevi 34 üldkoosolek. "Eks siis seal tuleb otsustada, kuidas edasi minna," sõnas ühistu esimees Ninel Kossinova.
Ants Kala aga on veendunud: "Korteriühistul on võimu ise otsustada ja need absurdsed maksed tühistada ning polekski mingit kohut vaja. Aga inimesed on nii tumbad, et nad ei saa aru, et neid lollitatakse. Sest see on ju ühistu juhtkonna rikastumine kõigi majaelanike kulul."