Jõhvi kaalub vene koolile uue maja ehitamist

Volikogu peab otsustama, kas edasine investeerimine Jõhvi vene gümnaasiumi hoonesse on mõistlik või tuleks püsti panna uus koolimaja. Pilt on tehtud eelmisel aastal, kui Põhjarannik kirjutas, et äsja soojustatud ja renoveeritud fassaadi on tulnud korduvalt parandada. Foto: PEETER LILLEVÄLI/ARHIIV

Jõhvi vallavanem Aivar Surva esitleb järgmisel nädalal volikogus ideed ehitada vene koolile uus maja, mis võiks asuda mikrorajooni tekkivas hariduslinnakus.

Jõhvil oleks võimalus saada uue koolimaja ehituseks investeeringuraha riigilt, pannes omaosaluseks juurde 15 protsenti. Nimelt võivad lähiajal avanevas taotlusvoorus küsida õppehoonete ümberehituseks või uute ehitamiseks toetust need linnad-vallad, kus on koolivõrk ümber korraldatud ja riigigümnaasium kas asutatud või asutamisel.

Jõhvis avab riigigümnaasium uksed sel sügisel ning kaks linna gümnaasiumi muudetakse põhikooliks.

"Arvestasime, et saame raha küsida mõlema kooli jaoks, aga selgus, et haridusministeerium toetab ühte objekti. Minu arvates on selge, et kahest koolist tuleks renoveerida just vene põhikool, ja arvan, et vana ümber ehitada pole mõtet," märkis vallavanem Aivar Surva.

Olemasoleva koolimaja renoveerimisel tekiks probleem, et gümnasistide lahkumise tõttu jääb ruumi üle. "Sel juhul peame kas ühe korruse või otsa maha lammutama. See eeldab ruumiprogrammi ümbertegemist ja igal juhul on lihtsam uus ehitada. Uus hoone vastaks ka karmistuvatele tingimustele nii valgustuse, õhu, soojapidavuse kui muu puhul."

Osa hariduslinnakust

Surva sõnul võiks uue hoone panna püsti olemasolevale kinnistule, kuid rohkem sobiks see mikrorajooni tekkivasse hariduslinnakusse, kus on käe-jala juures spordihall, kontserdimaja ja huvikeskus, kunstikool, park. "Riigigümnaasiumi ning veekeskuse ja jäähalli ehitamisega tekib sinna keskkonna mõttes veel väärtust juurde," rääkis Surva.

Vallavanema hinnangul oleks kõige paslikum pargi servas ja Jõhvi gümnaasiumi naabruses asuv kinnistu, mis on praegu eraomanduses ja kus asub remonditöökoda. On ka riigimaad, mida saaks koolimaja ehitamiseks taotleda. Näiteks on ruumi Pillerkaari lasteaia kõrval.

Surva sõnul võib tekitada emotsionaalset vastuseisu asjaolu, et osa laste koolitee pikeneks. Samas teiste oma jälle lüheneks. "Minu arvates ei saa Jõhvis rääkida mingist suurest vahemaa kasvust, eriti ajal, kui kõik räägivad, kui oluline on liikumine ja oma tervise eest hoolitsemine. Kui hariduslinnak valmis saab, on võimalik, et selle äärde tuleb suur parkla ja päris haridusasutuste treppi autoga sõita ei saa."

Uus koolimaja arvestatakse umbes 600 õpilasele ning selle hinnanguline maksumus on 5 miljonit eurot, millest ligikaudu 4 miljonit tuleks riigilt. "Meil käis läbi ka mõte, et teha kahele põhikoolile üks koolimaja ja panna lapsed kokku, aga 1100 õpilast oleks liiga palju," arvas Surva.

Vana koolimaja läheks praeguse plaani kohaselt lammutamisele. "Oleme kalkuleerinud, et selle renoveerimine maksaks võib-olla 20 protsenti vähem kui uue ehitamine, aga hoonet ei muuda − ükskord see ikkagi laguneb."

Järgmisel neljapäeval toimuval istungil tutvustab Surva ideed volikogu liikmetele. "Kui volikogu poolt tuleb väga suur vastuseis, siis pole mõtet sellest edasi rääkida."

Mugav ja turvaline

Jõhvi vene gümnaasiumi direktor Irina Šulgina arvas, et kui uue hoone projekt vastaks koolipere ootustele, pooldaksid seda paljud. "Praegune koolihoone on vana ja kui tahame tugevat põhikooli, siis peavad olema nüüdisaegsed õppimistingimused: klassiruumid, laboratooriumid, laste puhkeruumid jms."

Koolijuhi sõnul käisid eelmisel suvel majas eksperdid, kes hindasid kommunikatsioonide olukorda. "Ekspertiisiaktis oli kirjas, et mitte miski ei vasta nõuetele, ei valgustus, soojustus, veevarustus ega elektrisüsteem. Probleem on ka selles, et kõik aknad on lõuna poole ja kevadise päikesega tekib kasvuhooneefekt − võimatu on klassiruumides töötada. Nii et loomulikult tahaks nüüdisaegset ja kõigile osalistele mugavat maja."

Teisalt peaks Šulgina sõnul analüüsima, kas see ei too üleliigset koormust vallale ning kas seda grandioosset ideed on võimalik ellu viia. "Samas on see võib-olla viimane võimalus eurofondidest sellist finantseerimist saada ja uut koolimaja ehitada. Sest vanas majas võime igal aastal remonti panustada, aga keskkonda see paremaks ei muuda."

Šulgina hinnangul pole kõige õnnestunum ka kooli praegune asukoht raudtee, sõidutee ja kaupluste vahetus läheduses. "Kui mikrorajoonis kujuneb välja hariduslinnak, oleks see lastele mugav ja turvaline."

Haridus- ja teadusministeerium kavandab põhikoolide uuendamiseks 109 miljonit eurot. Ida-Virumaal sihib investeeringurahast uut koolihoonet ka Aseri vald, kes loodab energiasäästlikust majast suurt ülalpidamiskulude kokkuhoidu.