President tänab Eestile pühendunud idavirulasi

Fjodor Šantsõn ja tema elutöö, mis on jõudnud ka vabariigi presidendi kõrvu. Foto: Ilja Smirnov

President tänab Ida-Virumaal nelja inimest, kes on muutnud Eesti paremaks. "Inimese teeb õnnelikuks mitte autasu, vaid võimalus teha armastatud tööd," märkis Valgetähe medali kavaler, Vana-Narva maketi looja Fjodor Šantsõn.

Šantsõn kuulub nende õnnelike hulka, kellel on nii armastatud töö kui selle eest määratud riiklik autasu.

"Äsja kuulsin ordenist ja see pole mulle veel pärale jõudnud," tunnistas narvalane eile südapäeval, lisades, et kui igaüks saaks teha tööd, mis meeldib, oleks maailm tunduvalt meeldivam paik. "Ja mis siis viga, kui selle eest palka ka veel makstakse!"

Mees, kes alustas papist Vana-Narva ehitamist hobi korras, on kolmandat aastat Narva arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti töötajate hingekirjas ning saab raha ka materjali hankimiseks.

"Mulle on alati olnud sümpaatsemad autasud, mida antakse inimestele, kes on teinud rohkem, kui nende palgatöö nõuab, ja mitte poliitikutele, kelle vähene töö on kompenseeritud hingematva tasuga," kommenteeris Narva peaarhitekt Peeter Tambu.

Ta rõhutas, et Šantsõn hakkas sõjaeelse Narva maketti tegema lasteaias töötades, soovides mudilaste seas populariseerida Narva ajalugu, ilma et oleks tahtnud saada kuulsaks ja rikkaks.

Arhitekti sõnul on Šantsõni elutöö elukutseliste maketimeistrite mõistes amatöörlik, aga teenib populaarteaduslikuna oma eesmärki.

"Teades, millist hingehinda maksab professionaalsete maketimeistrite töö, poleks Narva linn võimeline seda tellima. Aga maketina on Vana-Narvat lihtsam massideni viia kui 600-leheküljelise ajalooraamatuga. 99,9 protsenti narvalastest pole näinud sõjaeelsest linnast isegi vanu piltpostkaarte," tunnustas Tambu papist linna harivat rolli.

Ta lisas, et Šantsõni makett pole ajalooliselt päris tõene, aga see polegi eesmärk.

"Maketis on koos hulk eri sajandeid. Enamik hooneid on siiski 1930. aastate lõpust, kuigi näiteks börsihoonel 20. sajandil torni ei olnud, aga maketil on. Samas ega inimesed ei süvene üksikutesse majadesse, vaid pigem vaatavad maketti kui tervikut."

Uued plaanid

Ehkki sõjaeelse Narva hooned on laias laastus valmis, on Šantsõn igal hommikul kell 8 raekoja saalis tööpostil. Peen viimistlustöö võtab aega. Selle kõrval peab meister plaani ehitada üles Kreenholmi kvartal. Ikka papist, nagu barokne vanalinngi.

Teenetemärki ei saa Šantsõn vabariigi presidendilt Toomas Hendrik Ilveselt isiklikult vastu võtta, sest peab tänuürituse ajal viibima tervise tõttu raviasutuses. Aga uhked ja rahvarohked vastuvõtud talle eriti ei meeldigi. "Eelmisel suvel sain kutse Kadriorgu [taasiseseisvumispäeva] vastuvõtule. Olin pärast väga väsinud, sest ei armasta suurt seltskonda ega kära. Olen üksik hunt."

Küll pole Šantsõnil midagi selle vastu, kui huvilised soovivad uudistada tema kätetööd. "Ükskord, valgete ööde ajal, taheti tulla isegi kell kaks öösel. Raekojas on ööpäevaringne valvur. Linna külalised on oodatud maketti vaatama ka 24. veebruaril, kui Narvas toimub paraad," kinnitas ta.

Tänavune Kotkaristi kuldristi kavaler Aleksandr Pavlov marsib ise paraadil. "Seal osalemine on vabatahtlik, aga mina olen otsustanud minna," ütles kaitseliidu Narva malevkonna rühmapealiku abi.

Kapral Pavlov arvas, et paraad on narvalastele oodatud sündmus. "Eelmisel korral oli vabariigi aastapäeva paraad Narvas pärast nn pronksiööd ja oli huvitav vaadata, kuidas inimesed selle vastu võtavad. Kogunes palju rahvast ja usun, et seekord tuleb pealtvaatajaid veel rohkem."

 Eesti eest

Pavlov, kes esitati 2014. aasta kaitseliitlase kandidaadiks, on kolleegide sõnul tõeline Eesti patrioot. "Ise ma nii suuri sõnu ei teeks, aga Eesti on minu kodu ja seetõttu on loomulik, et olen Eesti eest."

Kaitseliidu Alutaguse maleva kapten Aivar Helstein kirjeldas Pavlovit kui energilist kaitseliitlast. "Kui talle otsa vaatad, õhkub temast positiivsust ja heatahtlikkust. Ja kui ta oma suu lahti teeb, tuleb sealt ainult pärleid," iseloomustas ta oma sõpra.

Kotkaristi IV klassi teenetemärgi saab Arne Hass, kes töötab kaitsepolitseiameti Ida osakonnas.

Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvib Mihkel Karja, kes juhib Estonia kaevanduse konveiertranspordijaoskonda.

"Karja on töötanud kaevanduses üle 40 aasta, ta on oma ala asjatundja ja tugev juht, keda tunnustavad nii alluvad kui kolleegid," kinnitas Estonia kaevanduse allmaatööde juht Rein Kaarlõp.

Karja algatusel juurutatud tehnilised ja korralduslikud uuendused on tõstnud põlevkivikonveierite sõlmede ja lindi tööiga ning seadmete hoolduse kvaliteeti. "Mul on väga hea meel, et kaevuri tööd tunnustatakse nii kõrgel tasemel," lisas Kaarlõp.

Riiklikke autasusid jagus ka mitmele Ida-Virumaal sündinud ja kasvanud, kuid praegu end mujal Eestis sisse seadnud talendile. Nii riputatakse teenetemärk rinda üldlaulupeo "Aja puudutus. Puudutuse aeg" kunstilisele juhile Hirvo Survale, näitlejale ja lavastajale Üllar Saaremäele ning tasuta wifi leviku eestvedajale Veljo Haamerile.

Kokku tunnustab Ilves iseseisvuspäeva eel 99 inimese teeneid.