Alutaguse maratonile on tulemas üle tuhande osaleja

Erik Gamzejev
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alutaguse maratoni raja lumevaestesse kohtadesse on juba mitmeid päevi pisitraktoritega lund juurde veetud ja siis vabatahtlike abil labidatega laiali aetud.
Alutaguse maratoni raja lumevaestesse kohtadesse on juba mitmeid päevi pisitraktoritega lund juurde veetud ja siis vabatahtlike abil labidatega laiali aetud. Foto: Matti Kämärä

Kuigi Ida-Virumaad on sel talvel lumega õnnistatud heldemalt kui enamikku teisi Eesti paiku, on korraldajad selleks, et üle tuhande suusasõbra saaks laupäeval Alutaguse maratonil sõitmist nautida, terve nädala jooksul rajale tonnide viisi lund vedanud.

Peakorraldaja Robert Peetsi sõnul on traktoriga lund juurde veetud ligikaudu 500 meetri ulatuses kohtadesse, mis on olnud lumest üsna lagedad. Lisaks on labidaga silutud kilomeetri jagu rada. "Aga väga tõsine tööpäev seisab veel reedel ees," ütles Peets, kelle sõnul on täna metsas abiks 15 vabatahtlikku.

Laupäeva hommikuks saavad rajad peakorraldaja sõnul korda. "Raja põhi on tugev. Võimalik, et esineb üksikuid lõike, kuhu pole võimalik klassikajälge lõigata, ent küllap annavad osalejad selle tänavuse talve olusid arvestades andeks," ütles Peets.

Eile õhtuks oli Alutaguse maratonile oma nime kirja pannud ja osavõtumaksu tasunud ligemale tuhat inimest. Neist 80 protsenti lähevad pikemale ehk 42 km pikkusele rajale ja ülejäänud poole lühemale maale. Kui arvestada juurde laupäeval lisandujad ja lastesõitudes osalejad, siis tõotab tänavune startijate arv ulatuda kõvasti üle tuhande.

Pealinlased on kadedad

Üks nende seast, kes laupäeval kell 11 suusaninad 42 km pikkusele rajale seab, on Eesti uuriva ajakirjanduse lipulaeva, telesaate "Pealtnägija" tegija Rasmus Kagge. "Ma absoluutselt ei tea, mis ees ootab. Uurisin just peakorraldaja Robert Peetsi käest, kuidas Pannjärvele sõita," ütles Kagge, lisades, et on Alutaguse maratonist kuulnud legende. "Räägitakse, et väga mõnus rada. Mõned hullud ütlevad, et pidamist pole vaja alla panna, saab kogu raja paaristõugetega läbi lükata. Kogenud treener Jaanus Teppan tõi mu siiski maa peale ja ütles, et amatööridel ei tasu sellisele avantüürile minna."

Kaggele on laupäevane suusasõit Alutaguse metsades järgmisel nädalal toimuva Tartu maratoni peaproov. "Kui Ida-Virumaal on lumega sel talvel suhteliselt hea seis, siis Tallinna kandis oleme suuskadega suuresti maad kündnud. Mul tuleb sel talvelt vaevu 70 kilomeetrit kokku ja seegi on kogutud Pirital kõigest 1,3 km ringil tiirutades," rääkis Kagge senistest kasinatest ettevalmistusvõimalustest.

Kagge pani kaks aastat tagasi suusad alla pärast 25 aasta pikkust pausi. Teda ärgitas seda tegema telekolleeg Roald Johannson 1980. aastatest pärit kreedoga, et õigel Eesti mehel peab olema kapis nahkpintsak, vaadatud "Savoy ball" ja läbitud Tartu maraton. "Ma ei ütle, et iga mees peaks ilmtingimata Tartu maratonil osalema, aga minul tekib seal küll laulupeotunne − finišis on ikka eriliselt võimas ja tore olla," sõnas Kagge.

Maratonihunt soovitab võtta rahulikult

Peagi 78aastaseks saav Priidu Priks võtab samuti laupäeval 42kilomeetrise suusasõidu ette, et hinnata selle põhjal, kas minna nädala pärast Tartu maratonile. "Lähen ja longin tasapisi metsa vahel. Mingit kohta ega aega ma taga ei aja. Ammugi ei muretse ma selle pärast, kas saan parema aja kui aasta tagasi. Minule on see sõit puhas enesekontroll. Vanasti sai ennast peaaegu igal maratonil täiesti tühjaks sõidetud. Nüüd ei kõlba selline rabelemine minule kuhugi," rääkis Priks ning meenutas kahe aasta tagust finišit Tartu maratonil, kus tal oli rahulikus tempos 63 kilomeetri läbimise järel selline tunne, et võiks oma paarkümmend kilomeetrit veel sõita.

Nädal tagasi osales Priks Tamsalu-Neeruti maratonil ja tunnistas, et võttis seal ühel laskumisel ka suusad jalast. "Seal on üks koht, kus tuled alla justkui 9korruselise maja otsast. Kolm-neli aastat tagasi sõitsin sealt veel suuskadel alla, aga nüüd kontide pärast enam ei riski," rääkis ta.

Kodusel maratonirajal Pannjärve ümbruses olevaid künkaid Priks ei pelga. "Need on hästi tuttavad ega ole väga kõrged," ütles vanahärra, kes käib Pannjärvel suusatamas vähemalt 4-5 päeval nädalas ja kohalikus suusamajas on tal ka personaalne riietuskapp nr 17.

Kohal mitmed Eesti tipud

Alutaguse suusamaratonile registreerunute nimekirjas on mitmeid Eesti koondise suusatajaid, nagu Timo Simonlatser, Kein Einaste ja Triin Ojaste. Aga ka tuntud inimesi mitmetelt elualadelt, nagu näiteks Eesti jalgpallikoondise kauaaegne kapten Raio Piiroja, kes valmistub märtsikuiseks lahkumismänguks Islandiga. Starti on tulemas ka endine riigi peaprokurör ja praegune justiitsministeeriumi kantsler Norman Aas, Eesti Posti juhatuse liige Ansi Arumeel, ajakirjanikud Priit Pullerits ja Villu Päärt. Nagu mitmetel Ida-Viru rahvaspordiüritustel tavaks, on ka seekord stardijoonele tulemas kirikuõpetajate trio Avo Kiir, Sergei Borissov ja Rene Alberi.

Ida-Viru noored suusatajad, kes on tõusnud oma vanuseklassi valitsejateks Eestis − Aveli Uustalu, Vane Vähk ja Daniel Kaširov −, võtavad ette 20 km raja. Sama teekonna võtavad sõjaväesuuskadel ette 60 Viru pataljoni sõdurit.

Robert Peetsi sõnul tuleb kaugeim külaline Alutaguse maratonile Austraaliast. Lisaks tuleb suusatajaid ka Soomest, Norrast, Lätist ja Venemaalt. Maratonipäeval on Pannjärve suusakeskuses ja raja ääres ametis ligikaudu sajast inimesest koosnev vabatahtlike abiliste meeskond. Sõidust on kavas teha ka otseülekanne, mida saab jälgida Delfi portaalis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles