Keskkonnainspektsioon sunnib Kohtla-Järvet seadust täitma

Kohtla-Järvel on iga korteriühistu või kinnistuomanik pidanud jäätmevedajaga ise lepingu sõlmima; linnavalitsuse korraldatud jäätmevedu viiks hinnad kindlasti alla. Foto: Peeter Lilleväli

Keskkonnainspektsioon kavatseb teha Kohtla-Järve linnavalitsusele ettekirjutuse, sundimaks linna organiseerima korraldatud jäätmevedu, milleks seadus kohustas omavalitsusi juba kümme aastat tagasi.

2004. aastal jõustunud jäätmeseadus  kohustas vähemalt 1500 elanikuga omavalitsusi organiseerima alates 2005. aasta 1. jaanuarist oma territooriumil korraldatud jäätmevedu.

2007. aasta juunis ütles Kohtla-Järve tollane aselinnapea Jüri Kollo, et järgmise aasta alguseks tahetakse jõuda korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimiseni.

Tänavu jaanuaris vastas linnapea Jevgeni Solovjov keskkonnainspektsiooni arupärimisele, et korraldatud jäätmevedu pole linnas ikka veel, ent lähitulevikus on see plaanis.

Keskkonnainspektsioon teavitas linnavalitsust seepeale haldusmenetluse algatamisest ja kavandatavast ettekirjutusest.

Esimene selline ettekirjutus

Keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo juhataja Aivar Lainjärv ütles, et  tegemist on pretsedendiga: "Varem pole me korraldatud jäätmeveo organiseerimata jätmise kohta ühtegi ettekirjutust teinud. Tõsi, Kohtla-Järve pole ainuke linn, kus jäätmeveo korraldamine on veninud − näiteks Rakveres hakkab korraldatud jäätmevedu toimima alles  alates 1. märtsist. Aga seal jõuti selle korraldamiseni ilma meie ettekirjutuseta."

Lainjärv peab prügistamise probleemi Ida-Virumaal väga suureks. "Prügi on õhuprobleemide järel teisel kohal. Selle asemel, et iga prügihunnikuga eraldi tegelda, tuleb alustada nende tekkimise põhjuste kõrvaldamist."

Lainjärv ütles, et on Kohtla-Järve linna jäätmemajandust käsitlevate dokumentidega tutvunud ning nende põhjal otsustades on väga korralik ettevalmistustöö ära tehtud. "Ainult päris viimane ots on tegemata ehk siis hange välja kuulutamata ja leping sõlmimata."

Kuni 32 000 eurot sunniraha

Keskkonnainspektsioon kavatseb hakatuseks ära kuulata linnavalitsuse seisukohad ning seejärel teha konkreetse tähtajaga ettekirjutuse.

"See tähtaeg ei saa olla liiga kauges tulevikus, ent samas peab olema reaalne," tuleb Lainjärve sõnul arvestada hankele ja hankest lepinguni kuluva ajaga. "Kui ettekirjutust ette antud tähtajaks ei täideta, on meil võimalus määrata kuni 32 000 eurot sunniraha. Edasi hakkab tähtaeg kuu kaupa nihkuma ja iga kord, kui ettekirjutus on ikka veel täitmata, on võimalik määrata uuesti kuni 32 000 eurot sunniraha."

Keskkonnainspektsioon on suuremate prügistamisprobleemidega omavalitsuste puhul endale pildi selgeks teinud ning võib kinnitada, et mujal maakonnas jäätmeveo korraldamata jätmine selle põhjuseks ei ole.

"Korraldatud jäätmevedu toimub isegi mõnes sellises omavalitsuses, keda seadus selleks ei kohusta, see tähendab, kus on alla 1500 elaniku," märkis Lainjärv. "Hinnakujundust vaadates on see põhjendatud, sest korraldatud jäätmeveo hinnad on tunduvalt madalamad."

Ikka veel ettevalmistused

Kohtla-Järve majandusteenistuse abilinnapea Deniss Veršinin ütles, et linnavalitsus tegeleb hanke ettevalmistamisega.

"Koostame praegu registreid, see võtab aega. Hanke väljakuulutamiseni jõuame ehk aasta lõpu poole, septembris-novembris."

Küsimusele, kas seaduse kehtima hakkamisest möödunud kümme aastat pole ettevalmistusteks veel piisavalt pikk aeg olnud, Veršinin vastata ei osanud: "Ma ei saa rääkida sellest ajast, kui ma ise veel linnavalitsuses ei töötanud. Praegu meil ettevalmistused käivad. Aga kui mõelda sellele, et viimasel ajal räägitakse üha rohkem jäätmeveo vabaturule minekust ja jäätmeseaduse muutmisest, siis võib-olla ei olegi korraldatud jäätmevedu kõige õigem variant."