Jõhvi jääskulptuurid said külmhoones valmis
15. veebruar 2015, 12:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel said ühes Tallinna külmhoones viimase lihvi kaheksa jääskulptuuri, mis jõuavad Jõhvi nädala pärast. Vabariigi aastapäeval näeb Jõhvis nii president Ilvest kui jääilvest.
Skulptor Tiiu Kirsipuu eestvedamisel valminud jääskulptuurid on inspireeritud inimlooma teemast. Nii hakkavad Jõhvi kesklinna ja kontserdimaja ühendava promenaadi ääres pilku püüdma metssiga, kass, rott, koer, nahkhiir, kits, madu, ilves ja pingviinid. Viimased kaks paistavad ilmse vihjena vabariigi aastapäeva vastuvõtu võõrustajale ja külalistele.
Tegemist pole siiski puhtakujuliste loomariigi esindajatega: loomade pead on pandud ülikonnas või kleidis keha otsa.
"Kui presidendi kantselei tegi ettepaneku teha jääskulptuurid, rääkisin Marko Mäetammega, kes valiti presidendi vastuvõtu kujundajaks. Tahtsime ühendada sisemise kujunduse välimisega ja sealt tuli inimlooma teema. Arvan, et vaatajates tekitab see palju äratundmisrõõmu," kommenteeris Kirsipuu.
Enamik kujusid on kahe meetri kõrgused ning said eile lõplikult valmis.
"Alustasime tööd eelmisel pühapäeval, kui tuli jää. Üks päev läks selle peale, et tonnised plokid külmhoonesse sisse viia, loodi panna, osa neist aluse peale tõsta. Esmaspäeval hakkasid saed undama," kirjeldas Kirsipuu. "Mina olen kiire tegija − mul kulub paar päeva −, aga osa pani alles reedel punkti," lisas ta.
Itaallane kambas
Jää toodi kohale Lätist, kus on lähim spetsiaalne jäämasin. "Seekord kasutasime külmutatud vett, aga oleme teinud skulptuure ka Lapimaa looduslikust jääst. Sel aastal pole seal olnud küllalt külma ega tekkinud piisavalt paksu jääd," rääkis tuntud skulptor.
Peale Kirsipuu töötasid jääskulptuuride kallal Jõhvist pärit Aivar Simson, aga ka Aime Kuulbusch, Hille Palm, Ekke Väli, Kalle Pruuden, Kuldar Moor ja nende Itaalia kolleeg Bettino Francini.
"Itaallane töötas jääga esimest korda ja see oli talle väga huvitav. Ega jää materjalina nii väga kivist ei erine. Seda töödeldakse nagu kivi − kooritakse järjest täpsemaks −, aga töövõtted ja -riistad erinevad. Jääd lõigatakse, mitte ei raiuta nagu kivi, ja selleks on spetsiaalsed jääpeitlid, mis on teravad nagu habemenoad," tutvustas Kirsipuu skulptorite töö telgitaguseid.
Kaitseväe abiga
Kaheksa loomapeaga jääskulptuuri transporditakse kaitseväe abiga Jõhvi tuleval reedel ning avatakse pidulikult päev hiljem.
See ei tähenda, et Kirsipuu saaks nüüd hinge tõmmata. Eile õhtul andis ta Põhjarannikule intervjuu bussis teel Narva, kus täna algab lumelinna ehitus, mis on samuti osa vabariigi aastapäeva sündmustest. "Narvas pole enam füüsilist tööd, vaid rohkem organiseerimine. Õhtuti olen küll surmväsinud, aga ööga puhkan jälle välja," oli jääskulptuuride ja lumelinna kunstiline juht optimistlik.
Narva Raekoja platsile kerkiv lumelinn saab olema fantaasiapilt baroksest Narvast kui kindlusest, kuhu saab sisse minna ja kus võib liugu lasta. Lumelinna projektijuht Indrek Leht ütles, et kaheksa võistkonda valiti välja kavandite põhjal. "Me ei eeldanud identseid arhitektuurseid koopiaid, vaid tegemist on siiski fantaasiatöödega, kus on aluseks võetud kunagi Narvat kaunistanud ehitised."
Lumest Narva avatakse vastlapäeval.