Jääskulptuurid lõid Jõhvis peotunde
26. veebruar 2015, 20:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jääskulptuure Jõhvi promenaadil on räsinud nii vihm kui päike, ent üürike jäine ilu muutis Eesti sünnipäeva kohalikele ja külalistele pidulikumaks.
Jääskulptuuride allee avamine nihutati plusskraadide tõttu 21. veebruarilt kaks päeva hilisemaks, aga sellega viperused ei lõppenud. Kõiki kaheksat jääst inimlooma ei jõutud avamiseks üles panna, sest veoauto läks katki ja skulptuuride kohalejõudmine viibis. Teiseks tegi nende paigaldamise ajal pahandust päike.
"Kui õues valitseksid miinuskraadid, oleksid skulptuurid läbipaistvad ja säraksid üleni. Aga päike muudab jää struktuuri nii, et tekivad sisemised praod ja skulptuur muutub kohati läbipaistmatuks," rääkis ettevõtmise kunstiline juht, skulptor Tiiu Kirsipuu.
Nädala lõpuni
Ta lootis, et sellest hoolimata rõõmustavad skulptuurid jõhvilaste silma.
"Tean, et siin on jääskulptuure ka varem tehtud, aga sellises koguses pole neid väljas olnud. Tahaks tänada selle idee autorit − presidendi kantseleid −, kes pakkus kaheksale skulptorile suurepärase võimaluse saada töörõõmu jääst ja inimestel seda ilu imetleda. Suurel määral püsivad jääkujud ehk nädala lõpuni, enne kui nad ära sulavad või lähevad päikesega nii koledaks, et peame nad maha võtma."
Kirsipuu kinnitas, et jää kiiresti kaduv ilu ei valmista skulptoritele meelehärmi. "Mõelge kontserdi või teatrietenduse peale! See kestab veel lühema viivu."
Kaheksa inimlooma
Peale seitsme Eesti skulptori tegi jää kallal tööd itaallane Bettino Francini. "Olen töötanud paljude eri materjalidega, aga mitte kunagi varem jääga. See on väga läbipaistev ja ajutine, aga sellest hoolimata tore kogemus. Mul on hea meel, et Tiiu, kellega kohtusin Koreas, kutsus mind kaasa lööma."
Francini lõi jääplokist kolme peaga mao, mille keskel figureerib naine. "Madu on idamaades viljakuse sümbol, nagu ka naine," selgitas itaallane.
Mao kõrval püüavad Jõhvi promenaadi ääres pilku metssiga, kass, rott, koer, nahkhiir, kits, ilves ja pingviinipaar.
Tegemist pole siiski puhtakujuliste loomariigi esindajatega: loomade pead on pandud ülikonnas või kleidis keha otsa. Näiteks ilves on riietatud Mulgi kuube. Inimlooma teema tingis kontserdimaja kujundus, mille autor oli Marko Mäetamm.
Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm nimetas jääskulptuuride alleed Jõhvile eriliseks sündmuseks. "Skulptorid on Virumaa rahva rõõmustamiseks nädal aega vaeva näinud ja see on nii suur asi, et meil on jääskulptuuride näol sellised külalised."
Inimloomad saeti välja 2x1x0,5 meetri suurustest jääplokkidest, mis valmistati spetsiaalses jäämasinas Lätis. Skulptorid töötasid Tallinna külmhoones, et jääkujud võimalikult kaua ja hästi säiliksid.
Jääskulptuure rahastas Oleg Ossinovski firma Spacecom.