Vabariigi 97. sünnipäev Jõhvis läks ajalukku

Paljud imestavad, kuidas presidendipaar suudab kätelda rohkem kui 800 inimesega. Foto: Matti Kämärä

Kui meie peod annavad meie olemusest aimu, siis Jõhvi kontserdimajas toimunud Eesti riigi 97. aastapäeva peo põhjal võib öelda, et oleme moodsad ja omapärased. Karmi kliima ja vahest liigagi põneva naabriga riik peabki uudne ja üllatav olema!

Lühikese ajaga Eestis armastatud arvamusliidriks kujunenud Vene muusikakriitik Artemi Troitski, kes leiab Eestist vaba maailma õhku, tunnistas Põhjarannikule, et on esimest korda sellisel vastuvõtul üldse.

Värske pilk Vene liberaalilt

"Vastuvõtu formaat on huvipakkuv. Kuna minu kodumaa on ikkagi Venemaa, ent seal pole mind kunagi kutsutud näiteks Kremlisse pidupäeva vastuvõttudele, ma ei tea, kuidas need toimuvad. Naljakas asi on selle presidendi käesurumisega, ma poleks midagi sellist oodanud. Kujutan ette, et president Ilvesel on päris raske suruda 850 inimese kätt − eriti arvestades seda, et tal oli käsi hiljuti katki; see on päris karm. Teisest küljest on muidugi suur au kätelda presidendiga," ütles Troitski.

Mees hindas aastapäevakontserdi muusikalis-visuaalse etenduse suurepäraseks. "Muusika oli väga erinäoline: Jaak Joalast kuni Arvo Pärdini. Lahendus visuaalsest seisukohast oli väga huvitav − võib öelda, et tegu oli moodsa kunsti teosega. Väga-väga lahe, tublid, suurepäraselt mõtlesid välja! Taas − ma ei kujuta ette, et selline asi leiaks mõnel teisel maal aset, aga Eestis läks kõik suurepäraselt," ütles Troitski.

Jõhvi kontserdimaja, kus Troitski oli esimest korda, on tema meelest väga hea ja täiesti tänapäevane. Kahjuks ei saanud mees kohe aru oma sõbra president Ilvese aastapäevakõnest, sest kõrvaklapid, kust võis tõlget kuulata, olid diplomaatide sektoris, aga ta lubas esimesel võimalusel selle tõlkega tutvuda.

Narva linnavolikogu esimees Tarmo Tammiste ütles, et presidendi kõne meeldis talle. "Kordagi ei tekkinud tunnet, et "millal see ükskord lõpeb" või et oleks igavaks kiskunud. Teemaarendus oli hea, teemavahetuseks olid uued kujundid, nagu "lõhkise kõvaketta ees" või "vanasti oli troll sõiduvahend, mitte küberpätt". Kontsert meeldis samuti, on, millega võrrelda − see on kolmas kontsert, mida sellisel üritusel vaatan. Oli väga hästi korraldatud ja igale maitsele oli midagi, Eesti õigustas oma moodsa riigi mainet," rääkis Tammiste.

19tunnine töö

Ida-Viru maavalitsuse peaspetsialist Jana Pavlenkova kiitis samuti kontserti. Eriti meeldis talle Tiit Kikase ja Uku Kudu meeleolukas teos "Paigalseismine on igatahes tagasiminek", kus solist Kikas mängis laserharfi. Samuti kiitis nainegreen-ruumi kasutamist etenduses, kus tehti n-ö puust ja punaseks, kuidas see töötab.

"On suur rõõm, et Jõhvi jõudsid kõik need kõrged külalised. Me võiksime sellist üritust palju tihedamini vastu võtta − jõudu ja jaksu selleks jätkub. Olen sama meelt presidendiga, kes kõnes ütles, et vahel ootame riigilt liiga palju − peaks ise rohkem midagi tegema. Need üritused tänavu Ida-Virus näitavad, et me pole Eesti jaoks unustatud; et me pole mingi lahus tükk − see peaks tõstma meie eneseusku," leidis Pavlenkova.

Ida-Viru maavanema värske nõunik Ago  Gaškov kiitis kontserti ja kuna ta istus rõdul, jäi talle mulje, et kava oligi lavastatud rõdult jälgijaile. "Rõdul nägi virmalisi, seal oli rohkem valgussõud näha kui all saalis. Kõlas palju Eesti tänapäeva muusikat − Pärt Uusberg, Hardo Ran Varres ja teised −, mis oli tore. Ja president ületas ennast oma kõnes − kõne oli parem kui varasematel kordadel. Eriti see, mida ta Ukrainast ja infosõjast rääkis. See läks kokku ka pildiga, kus Jaan Pehki isikus näidati, kuidas uudiseid saab lavastada. See, mida president haridusest rääkis, oli samuti väga hea," arvas Gaškov.

Eriline päev oli kontserdimaja kohviku Mozart peakokal Aleksander Nikoškovil, kes esimest korda osales kokana presidendi külaliste laua katmisel. "Väljakutse oli väga huvitav, ehkki praegu on juba väsimust tunda. Mulje on suurepärane. Menüüd polnud raske kokku panna, sest olen samalaadsetel üritustel toitlustanud. Toidud on lihtsast toorainest, aga hästi maitsvad ja väga huvitava tehnikaga," ütles Nikoškov.

Mees leiab, et vastuvõtt Jõhvis on ka kohvik Mozartile reklaam, sest kõik räägivad, et kontserdimajas on selline koht. "Kõige tähtsam on see, et inimesed, kes proovivad suupisteid, annavad hea tagasiside. Kõige populaarsem on latikas ja kohalikust metsjänesest valmistatud amps on samuti fantastiline. Üritasin kasutada peakomponentides võimalikult palju kohalikku toorainet. Eelmisel ööl läksin vastu hommikut magama ja enne seda oli 19tunnine tööpäev − et kõik oleks värske, et kõik oleks, nagu peab olema," rääkis peakokk.

Narvas peabki paraad olema!

Jõhvi päritolu Eesti kaitseväe juht, kindralleitnant Riho Terras rääkis, et oleks võinud ärgata Eesti sünnipäeval kell 6, aga ärkas kell 5, sest närv oli sees ja magada ei saanud.

"Lugesin korra veel üle oma kõne, mille Narvas pidin pidama. Kõne kirjutasime meeskonnaga ja kõne oli juba kolm nädalat tagasi valmis. Kõnesse sain nii mõnedki isiklikud asjad sisse panna, nagu Igor Severjanini, kellest pean lugu lapsepõlvest peale − kuulsin temast poisina Toilas," ütles Terras.

Kindralile meeldis väga presidendi kõne, mida ta pidas sisukaks, mis tema meelest kanti ette rahulikult ja pehmelt ning sisaldas olulisi sõnumeid. "Kõige olulisem sõnum on see, et pole vaja karta − peab kokku hoidma ja küll me hakkama saame. NATO riigi paraad oli Narvasse planeeritud juba kaks aastat tagasi − enne kui maailma poliitiline olukord pingestus. Paraad Narvas on täiesti normaalne ja seda tuleb ka võtta täiesti normaalsena − Narva on ikkagi Eesti linn. Kontserdi etendus oli veidi keerulisevõitu, aga lõpuks hakkasin aru saama, et sõnum oli müüride lõhkumine − ehkki ma ei saa Berliini müüri kujundist seal lõpuni aru. Tundsin puudust Balti ketist, millest möödus mullu 25 aastat − sain aru, et isand Pehk sinna ei sattunud," rääkis Terras.

Kaitseliidu Alutaguse maleva pealikule Margus Etsile meeldis samuti presidendi kõne väga. "Ta puudutas väga olulisi teemasid, mis meil praegu ühiskonnas on − eelkõige julgeolekupoliitika. Kõne andis ka palju mõtlemisainet − kuidas leida fundamentaalsetele alustele uut ideed ja kuvandit," ütles Ets.

Tema abikaasa Kristiina Ets kiitis kontserti. "Mulle väga meeldis etenduse algusosa, kus Jaan Pehk oli igal pool ja igal pildil. Mees on tuttav, sest käis eelmisel suvel ka meie koduvallas Kiikla jaanitulel. Etendus oli modernne nagu ka kujundus kätlemisruumis − kohe esimene mulje oli, et Alice on jõudnud imedemaale," ütles naine.

Veteranpoliitik, Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam leidis, et oluliste teemade käsitlus presidendi kõnes oli hea ja meie kodanikele vajalik − ükskõik, kas nad olid saalis või kuulasid seda kodudes. "Tõe ja vale segunemine tänapäeva tingimustes ja kelle tõde see on. See viib mõtte ka sellele, et vajame uuesti vertikaali, mis nagu kristlik religioon kehastab meile selget tõde, mille üle ei arutleta, mis tuleb kõrgemalt poolt. Inimlik tõde on alati moonutatud ja kahjuks seda ka tehakse. Ukraina teema käsitlus oli väga tugev ja selge − minu meelest oli see hea sõnum meie diplomaatidele, kes siia olid tulnud," ütles Kelam.

Põnev sümboolika

Etenduse kohta ütles Kelam, et pole sellise stiili armastaja. "Aga oluline oli sümboolika: etendus algas ühislauluga, mis läks läbi virvarride ja segaduste tagasi ühislaulule, mis algas isamaaga ja lõppes isamaaga. See sõnum oli väga selge ja hästi edasi antud," ütles Kelam.

Hirvo Surva, kes 2009. aastal Jõhvis toimunud Eesti sünnipäeva kontsertetenduse koos Üllar Saaremäega komponeeris, kiitis samuti presidendi kõnet. "Kõne meeldis mulle väga, juhiti tähelepanu õigetele asjadele. "Tõde" oli minule selle kõne tähtsaim märksõna. Kava oli mõtlemapanev ja muusikaga hästi kokku viidud," ütles Surva.

Endine poliitik ja põlevkivijuht Lembit Kaljuvee leidis, et tore, et Jõhvis, Ida-Virumaa pealinnas, selline üritus sellisel ajal toimub.

"Teel siia mõtlesin Sirtsu ja Uikala soost mööda sõites, et 300 aastat tagasi, Põhjasõja ajal, jäid esiisad just tänu soosaartele varjumisele ellu. Mul on väga hea meel, et vabariigi sünnipäeva tähistati ka Narvas − et vaba Eesti sõjavägi sai marssida Narva Peetri väljakul. Ida-Virumaa on üks Eesti tähtsam paik, sest siit tuleb juba 100 aastat elekter. On hea, et president tunnetab seda, et rahvas ja juhid saavad olla ühtsed, kui nad on koos − ainult siis on võimalik säilitada oma riiki," ütles Kaljuvee.

Kaljuvee ütles kontserdi kohta, et on juba vanem inimene ja tema arvates oleks etenduses võinud klassikat rohkem olla. Presidendi kõnes oli Kaljuvee meelest väärikust, aga ta oleks tahtnud, et seal oleks olnud rohkem jõudu ja vaprust. "Viru veri ei värise − kui väriseb, on see vapruse värin," ütles Kaljuvee.

Jätkuvalt tegus ja kõbus

Välisminister Keit Pentus-Rosimannus, kes eelmisel kuul Ukraina välisministriga kohtudes kinnitas Eesti toetust Ukrainale rahvusvahelises suhtluses ja reformide tegemises, näeb välja kui etnograafiline illustratsioon president Toomas Hendrik Ilvese jõulise kõne peateemale.

"See on Ukraina," noogutab viimaseid päevi Eesti kultuuriakadeemia rektori ametis olev Signe Kivi mõistvalt, kui võõrapäraseid rahvarõivaid kandva välisministriga pärast kätlemist kohtub.

Pentus-Rosimannuse sõnul on presidendi külaliste seas neidki, kes oskasid koguni paikkonna ära öelda − et tegemist on Taga-Karpaatias elavate hutsuulide rahvarõivastega.

Üks neist on Ingrid Rüütel, kes kannab ise presidendi vastuvõttudel külalisena alati rahvarõivaid, Eesti omi.

Ingrid ja Arnold Rüütel on esimesed, kes presidendipaariga kätlevad.

Nad on ka esimeste seas, kes lahkuvad, sest Arnold Rüütlil tuleb hakata veel kohvreid pakkima: ees on töine sõit Kasastani ja seda juba eeloleval öösel.

Presidendi sõnul saab ta kutseid mitmesugustele üritustele ja kohtumistele üle maailma iga kuu. Aga kuna ka abikaasa on töine, siis "parem ongi, kui mind segamas ei ole", kostab Arnold Rüütel ning muigab lõbusalt.

Rõõm näha ja kuulda, et see presidendipaar on jätkuvalt tegus, kõbus ja lõbus.

Praegust presidendipaari pole aga pärast kätlemist külaliste seas üldse näha.

See-eest lööb saalis rõõmsalt tantsu Toomas Hendrik Ilvese poeg Luukas, šeikides oma väikese õe Kadri Keiuga.

Varajased lahkujad

Esimeste lahkujate seas on ka Rakvere teatri näitleja Ülle Lichtfeldt, kes näeb häbematult hea välja, ja ta abikaasa, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Indrek Saar.

Miks teatripubliku suur lemmik Lichtfeldt Tuhkatriinu kombel ilusalt peolt põgeneb? Või ei meeldi talle see pidu?

"Väga, väga meeldib!" kostab ta. "Aga homme on varakult proov ning tegelikult tahaks ka kodus pere keskel vabariigi aastapäeva veel tähistada."

Ja läinud nad ongi.

Enne neid jõuavad ukse enda järel kinni lükata kaks nunnarüüs naist: Kuremäe kloostri ülem iguumenja Filareta teda saatva nunna Nektariaga.

Kuid külalisi on presidendi vastuvõtul üle 800 ning lahedamaks olemine sellest ei lähe.

Kuigi peokorruseid on kaks, eelistab rahvas teise korruse fuajeed, vaatamata sellele, et õhku, mida hingata, seal enam ei ole ning liikuma pääseb vaid teosammul. Ime siis, et aeg-ajalt kostab klirinat, mis on märk sellest, et kellegi tahtmatu müks on pannud pokaalid kelneri kandikult veerema. Killud toovad õnne.

"Ainuke koht, kus on veel õhku, on Kristeli kleidi sees," muigab Tanel Padar, viidates oma elukaaslase Kristel Mardisoo kohevale kleidile, mis köidab seltskonnaajakirjanike pilke.

Padar oli Jõhvis ka kuus aastat tagasi, kui aastapäevakontsert ja presidendi vastuvõtt toimusid esimest korda Virumaal. Toona oli ta laval, sedapuhku vaatas kontserti saalist. "Saalis saab muidugi parema ülevaate," tõdeb ta.

Eesti draamateatri näitleja Ain Lutsepp on tänavusest kontserdist vaimustuses. "President pidas väga hea, tõsise sõnumiga kõne, aga mis mulle eriti korda läks − selle võttis kokku väga ilus kontsert."

Mart Kolditsa lavastatud põnev, innovaatilise lahendusega kontsert, mille sarnast pole varem Eestimaa lavadel nähtud.

Vadjalaste toetuseks

Toetus Ukrainale vaatab vastu ka ansambli Svjata Vatra Ukrainas sündinud solisti Ruslan Trochynskyi abikaasa Terje kleidi värvidest. Need on sinine ja kollane nagu Ukraina lipp.

Kellele pöörab oma autentsete rahvariietega aga tähelepanu Tanel Mazur, on esmapilgul raske öelda.

"Need on vadjalaste riided," kostab Mazur, põhjaõue apteeker ning Narva eesti gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, kes tuletab meelde, et neid hõimukaaslasi on alles vaid käputäis ja et nende olukord Venemaal pole kiita.

Kui Pentus-Rosimannus sai hutsuulide rõivad Eesti Ukraina kultuurikeskusest laenuks, siis Mazur lasi oma rõivad spetsiaalselt vastuvõtuks Vadjamaal õmmelda. "Vaata neid tikandeid! Vadja memmede tehtud!" kostab ta uhkusega.

Otepää restorani Mr Jakobi peakokk Jorma Riivald triivib külaliste vahel kandikuga, millel on Liivimaa lihaveise maksa trühvlid, kuhu on lisatud röstitud mahekanepi seemneid. "Need on head ajutööle, sest sisaldavad palju tasakaalustatud oomega-3-rasvhappeid," selgitab ta.

Seda kuuldes tühjeneb kandik väga kiiresti.

Riigikogu liikmed peaksid neid tagavaraks varuma.

Aga poliitikutel on praegu muud mured ning nende nimi on riigikogu valimised.

Prognoosidest tiine õhkkond

"Poliitika on kompromisside kunst," kostab IRLi ridadesse kuuluv tipp-poliitik Jaak Aaviksoo, keda kuuleb sel vastuvõtul tuttavate ringis eelkõige just riigikogu valimistest rääkimas.

Kes need valimised siis haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovski eelkäija meelest võidab?  Kes moodustavad koalitsiooni?

Aaviksoo prognoosib, et koalitsioon saab olema paremtsentristlik ja et tõenäoliselt moodustab selle Reformierakond, kellel saab olema rohkem partnereid kui IRL. "Kui neid on kaks, on hea, kui neid on kolm, on võib-olla isegi natuke parem," arutleb ta. "Kui koalitsiooni ollakse sunnitud moodustama neljast erakonnast, läheb keeruliseks, aga see oleks siiski parem kui väga selge kahe partei liit."

Kas Vabaerakond pääseb parlamenti? Aaviksoo seda võimalust ei välista. "Võib-olla oleks see hea, kui nad pääseksid. Kui see nii läheb, sooviksin ma neid näha ka valitsuses."

Kuigi Aaviksoo peab ennast eelkõige siiski füüsikuks, mitte poliitikuks, leiab ta, et poliitilise hoiakuta, vähemalt ilma valimas käimata ei ole võimalik tõsiselt vastutada Eesti tuleviku eest.

"Mind poliitika ei huvita, minuga ei ole võimalik sel teemal rääkida," kostab Tanel Padar pärimise peale, millest tema siin tuttavatega vestleb − enam kui 800-liikmelises seltskonnas, mis on poliitilistest prognoosidest tiine. "Mina räägin ka poliitikutega muusikast, samuti muudest maailma asjadest."

Huvitavam kui teleri ees

Ida-Virumaa ettevõtjale Sulev Reelole on see esimene kord presidendi vastuvõtul viibida. "Ma tegin eelmine kord Savisaart," tunnistab ta muigelsui, et kutse oli tegelikult olemas ka kuus aastat tagasi, aga siis ei saanud minna.

"See on tore, et ka ettevõtjaid  tunnustatakse," on tal kutse üle tegelikult hea meel. "Muidu on nii, et ettevõtjate nuhtlemine ja riidlemine on viimasel ajal saanud juba normiks."

Esimest korda on vastuvõtul ka Ida-Virumaa puuetega inimeste koja tegevjuht Kaia Kaldvee. "Kuulata kohapeal presidendi kõnet ja vaadata kontserti on ikka midagi muud kui kodus teleri ees," märgib ta, andes nii kõnele kui kontserdile kõrge hinnangu.

Kui poliitikutele on presidendi vastuvõttudel käimine harjumuspärane, siis neile, kes võib-olla vaid korra elus sinna kutse saavad, on see päev eriline, aga ka veidi muretsema panev. Et kuidas kõik ikka läheb. "Täna hommikul veel pabistasin, aga siin lahtus see ära," kostab Kaldvee, tõdedes, et omakandi rahvast on vastuvõtul teisigi. "Aga võiks rohkem olla. Näiteks siinseid omavalitsusjuhte on vaid mõni üksik."

Omavalitsusjuhid ajasid sõrad vastu, kui nende käest ilutulestiku tarvis raha küsiti: peole ei kutsuta, aga raha tahetakse. Interneti kommentaariumis leiti, et kõrgepalgalised riigikogulased võiksid selle omast taskust kinni maksta.

Kuigi omavalitsustelt raha ei saadud, paukus ilutulestik kontserdimaja akende taga sel õhtul siiski, rahastajateks Jõhvi kontserdimaja direktori Piia Tamme sõnul ettevõtlikud virulased.