Perevägivalla põhjus on sageli alkohol

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed mõistavad üha paremini, mida lähisuhtevägivald endast kujutab, ning annavad sellest politseile ka julgemini teada.
Inimesed mõistavad üha paremini, mida lähisuhtevägivald endast kujutab, ning annavad sellest politseile ka julgemini teada. Foto: SCANPIX

Sillamäe linnavalitsus ja politsei teevad tihedat koostööd ning hoiavad pidevalt silma peal nendel peredel, kus on esinenud vägivallajuhtumeid. Tänavu kahe kuuga on Sillamäe territooriumil aset leidnud 37 perevägivalla juhtumit.

Sillamäe linnavolikogu esimees Jelena Koršunova ütles, et prefektuur ja linna sotsiaalhoolekande osakond teevad juba pikka aega koostööd ning politseinikud osutavad sotsiaalametnikele vajaduse korral alati operatiivselt abi, ehkki politseinike töökoormus regioonis on üsna suur.

Sotsiaaltöötajad viivad koos politseiametnikega regulaarselt reide läbi ning riskipered on nende erilise kontrolli all. Veebruaris toimus järjekordne reid, mille käigus külastati 11 peret.

Sotsiaaltöötajate ja politsei tähelepanu alla satub nii materiaalselt hästi kindlustatud kui ka vähekindlustatud peresid.

Skandaalide põhjuseks alkohol

Politsei ja sotsiaaltöötajate sõnul leiavad skandaalid enamasti aset kas abikaasade ühise alkoholitarbimise käigus või siis, kui üks pereliikmetest on joobeseisundis.

Statistika kohaselt on 91 protsenti vägivallaohvritest naised. 96 protsendil juhtudest on kas üks konflikti osapooltest või nad mõlemad alkoholijoobes.

Peale selle, et politsei pidevalt riskiperesid kontrollib, teevad linna sotsiaalametnikud tööd lastega, et hinnata nende elamistingimusi ja peres valitsevat mikrokliimat.

Politsei andmetel leidis möödunud aastal Eestis aset 1052 perevägivalla juhtumit, mis sooritati alaealiste juuresolekul − see on 30 protsenti juhtudest.

"Politsei ja sotsiaaltöötajate suurimat tähelepanu vajavad need pered, kus elab mõni psüühiliselt ebaadekvaatne inimene," märkis Jelena Koršunova. "Kui kontrolli tulemusel selgub, et last ähvardab selles peres oht, siis käivitatakse juba teised mehhanismid ning sotsiaaltöötajad hakkavad tegutsema eelkõige lastekaitse- ja perekonnaseadusest lähtudes."

Politseisse pöördutakse rohkem

Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivallaks) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. Alates 2011. aastast kasvab politseis registreeritud perevägivallajuhtumite arv pidevalt.

"See näitab, et inimeste usaldus politsei vastu kasvab. Inimesed mõistavad üha paremini, mida lähisuhtevägivald endast kujutab, ning annavad sellest ka julgemini teada," märis politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Olja Kivistik. "Möödunud aastal kasvas perevägivallaga seotud vägistamiste arv (nagu ka registreeritud vägistamiste üldine arv). See on samuti seotud sellega, et rohkem ohvreid on hakanud politseisse pöörduma."

Ent siinkohal on jutt vaid politseis registreeritud juhtumitest. "Kahjuks on alust arvata, et see on vaid jäämäe tipp ning paljud ohvrid ei anna toime pandud vägivallast endiselt korrakaitsjatele teada," tõdes Kivistik.

Kompleksne probleem

"Politseisse pöördumine on ohvri esimene samm, tunnistamaks peres tekkinud probleemi, sest vägivallatsemine on eelkõige ohtlik kuriteoliik," ütles Narva politseijaosakonna piirkonnavanem Jelena Roos-Metsma. "Seepärast on tarvis igast vägivallajuhtumist ja kuriteost teada anda, et politsei saaks kriminaalmenetluse algatada ning süüdlane karistust kannaks."

Ta märkis, et politseile ei ole tähtis, kes vägivallajuhtumist teada annab − kas ohver ise, tema sugulased, sõbrad või naabrid −, peamine on peres aset leidvale vägivallale operatiivselt reageerida, et vältida hilisemaid võimalikke traagilisi tagajärgi. "Perevägivald on kompleksne probleem, mille lahendamine eeldab mitmete organisatsioonide koostööd, seepärast püüab politsei koos sotsiaal- ja meditsiinitöötajatega ning vägivallaohvrite tugigrupiga olenevalt olukorrast ohvrile mitmekülgset abi ja kaitset pakkuda."

Selle aasta algusest Sillamäel registreeritud 37 perevägivallajuhtumist seitsme puhul olid vägivalla tunnistajateks alaealised lapsed. "Peres toime pandava vägivalla tunnistajateks olevad lapsed on samuti ohvrid, kuna vägivaldses keskkonnas viibimine jätab tugeva jälje lapse edasisele arengule ja käitumisele," ütles Jelena Roos-Metsma.

Nimetatud perioodil algatati ka seitse kriminaalmenetlust, mis on seotud vägivalla kasutamisega oma lähedaste vastu. Nende juhtumite uurimisega tegeleb politsei.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles