Euroopa tollijuhid tõhustavad Narvas võitlust salakaubaga

12 Euroopa Liidu liikmesriigi tolliametite esindajad arutavad Narvas, kuidas muuta tollitööd tõhusamaks. Pildil on Narva tolliterminal. Foto: Ilja Smirnov

Narvas kohtuvad Euroopa Liidu idapiiri tolliametite esindajad, et arutada, kuidas tõhustada idapiiri tollikontrolli nii, et vähendada üle piiri toodavat salakaupa ning samal ajal tagada kaupade kiire piiriületus.

Eile alanud kahepäevasel kohtumisel osaleb 12 liikmesriiki. Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe selgitas, et piiririikidel on mõnevõrra erinev praktika piiriülese salakaubanduse tõkestamisel ja kaubanduse hõlbustamisel.

"Kohtumisel arutatakse, kuidas tõhustada idapiiri tollikontrolli nii, et ühtpidi vähendada idast tulevat salakaupa, aga kontrolli ühtlustamisega piirata ka üle sisepiiri toodavat salakaupa ning samal ajal tagada kaupade kiire piiriületus. Praegu on olukord selline, et kui üks riik karmistab oma seadusandlust ja piiri kontrolli, siis liigub salakaubandus lähiriiki," märkis Aasmäe.

Euroopa Komisjoni tollipoliitika, seadusloome ja tariifide direktor Philip Kermode ütles Põhjarannikule, et tegemist on väga praktilise ja tulemustele orienteeritud aruteluga. "Meie loome Brüsselis tolli seadusandlust, aga on oluline, kuidas seda praktikas ellu viiakse. Meile on tähtis teada praktilisi probleeme, mis seadusandluse juurutamisega kaasnevad."

Kermode sõnul keskendutakse põhiliselt küsimusele, kuidas parandada tollitöö tõhusust. "Tollikontroll peab olema efektiivne, aga ei tohi takistada kaubavoogusid. Kõige olulisem töö, mida oleme selles vallas viimastel aastatel teinud, on riskianalüüs, nii et kontrolli sihtmärgid oleksid võimalikult täpsed."

Ühtlustatakse nõudeid

Kohtumisel jagatakse ka eri riikide häid praktikaid. "Näiteks on Bulgaaria juurutanud süsteemi, mille detailidesse ma ei lasku, aga mis aitab neil bussides väga kiiresti pagasit tuvastada. See võimaldab vältida pikki järjekordi ja samal ajal sõeluda välja pagasit, mida nad tahavad kontrollida."

Eile Narva piiripunkti külastanud Kermode märkis, et see avaldas muljet. "On ilmselge, et Eesti piirivalvurid ja tollitöötajad teavad, mida nad teevad. Eesti puhul tõstaksin esile innovatsiooni, valmisolekut kasutada uusi lähenemisi ja e-lahendusi. Paindlikkus on väga oluline, siis on võimalik muuta tööd efektiivsemaks."

Kohtumisel tutvustati ka Balti koostööprojekti, mille abil püütakse salakaubavedajate elu keerulisemaks teha, ühtlustades nõudeid piiri tollikontrollile. See puudutab nii kontrollivahendeid ja -meetodeid kui töökorraldust.

"Kui tulemus saab hea, võiks see parima praktikana laieneda kogu idapiirile. Kolmel Balti riigil on juba praegu üht-teist ette näidata: 2013. aastast juurutatud automaatne autonumbri tuvastussüsteem, elektroonilise järjekorra kasutamine jne," märkis Mailin Aasmäe.

Koos ja paremini

Lõuna tollipunkti Luhamaa piiripunkti juhtivinspektor Toomas Huik nentis, et Eestil on au olla innovaatilise poole pealt vedaja rollis.

"Meil ei ole valikut, kuna Eesti riik on väike ja IT-tiiger kogu aeg möllab. Suuremates riikides on riigiaparaat suurem, aga meie peame needsamad ülesanded täitma palju väiksemate inimjõududega. Seetõttu tuleb leida võimalikult ökonoomsed ja funktsioneerivad lahendused."

Huik pidas võitluses salakaubandusega äärmiselt oluliseks koostööd naaberriikidega. "Näiteks tänu Läti ja Leeduga koostöös elluviidud autonumbri tuvastussüsteemile on võimalik auto liikumist piiri peal jälgida kogu Baltikumi piiripunktide ulatuses. See on väga hea näide, mida saab koos ja paremini teha."

Salakaubavedajate kimbutamisel on kõige tähtsam infovahetus ja -kogumine, kuidas valida välja õige sihtmärk, märkis Huik. "Tollitöö seisnebki selles, et võtame selle auto, mis rikub seadust, legaalsest kaubavoost välja. Töö käib selle nimel, et õige auto kätte saada."

Huik lisas, et selle saavutamiseks on välja mõeldud palju süsteeme ja koolitatud ametnikke, aga kõrvale ei saa jätta ka kõhutunnet.

"Meie töörühma ülesanne on saavutada olukord, kus valik toimub võimalikult automaatselt ja vähese vaevaga. Eesmärk on, et ausatel piiriületajatel oleks piiriületus võimalikult kiire ja väheste probleemidega ning kõrvale võtaksime ainult need, kes omavad riski. See on tulevik, kuhu üritame jõuda."