Saada vihje

Lohusuu vallajuhid päästsid end võimu abil kohtuasjast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Daisy Utsar (vasakul) ja Anneli Kaasik keeldusid vallale puhkusetoetust tagasi maksmast ning kui Lohusuus võimule tulid, võtsid valla nimel kohtutest sellekohased hagid tagasi.
Daisy Utsar (vasakul) ja Anneli Kaasik keeldusid vallale puhkusetoetust tagasi maksmast ning kui Lohusuus võimule tulid, võtsid valla nimel kohtutest sellekohased hagid tagasi. Foto: Matti Kämärä

Pärast 2013. aasta valimisi taotlesid Lohusuu uued vallajuhid kohtuasjade lõpetamist, mis vald oli nende vastu algatanud, et nõuda välja neile vallaeelarvest makstud toetused.

2012. aasta hilissuvel puhkes Lohusuus skandaal, mis leidis kajastust ka üleriigilises meedias. Toonane vallavalitsus eesotsas vallavanema Ants Rummeliga sattus vastuollu volikogu juhi Toivo Kiviga. Vallavalitsuse liikmed süüdistasid Kivi liigses sekkumises nende töösse ning vaimses terroriseerimises.

Sama aasta 8. oktoobril avaldas Lohusuu vallavolikogu Rummelile umbusaldust, misjärel teatasid oma lahkumisest ka maakorraldaja ja ehitusnõunik Pille Lapin, vallasekretär Daisy Utsar, sotsiaaltöötaja ja arendusnõunik Anneli Kaasik ning sekretär-kassapidaja Heleri Prants. Samal istungil valiti Lohusuu uueks vallavanemaks senine Iisaku abivallavanem Tormis Otsma.

Maksis enne lahkumist puhkusetasu

Uus vallavanem avastas, et Ants Rummel oli enne lahkumist allkirjastanud käskkirjad, millega maksti vallavalitsuse töötajatele välja puhkusetoetus. Otsma leidis, et selline toetuste maksmine oli alusetu, ning tühistas Rummeli käskkirja, kuigi raha oli juba välja makstud.

Kui vallavalitsusest lahkunud töötajad raha tagasi ei maksnud, esitas Lohusuu vallavalitsus kohtusse hagid nende summade tagasinõudmiseks, muu hulgas ka alusetu rikastumise põhjendusel.

Endised töötajad pöördusid aga halduskohtusse taotlusega tuvastada Tormis Otsma käskkirja õigustühisus.

"Me leidsime, et need käskkirjad ei saa meisse puutuda, sest me polnud ju enam vallavalitsuse töötajad," põhjendas Daisy Utsar, miks nad raha tagasi ei maksnud.

Kuni kohtuveskid jahvatasid, saabus 20. oktoober 2013, mil kohalikud valimised Lohusuu vallavõimu jõujooni muutsid. Tormis Otsma oli juba enne seda ametist omal soovil lahkunud ning vallavanem olnud Pavel Kostromin ametisse ei jäänud. Uueks vallavanemaks sai Anneli Kaasik, kunagine sotsiaaltöötaja ja arendusnõunik, samuti naasid vallamajja oma endisesse ametisse Daisy Utsar ja Pille Lapin − kõik kolm olid valla senise seisukoha järgi vallale võlgu.

Hagidest loobuti

Eelmise aasta kevadel aga hakkasid kohtutesse tulema hagist loobumise avaldused. Lohusuu vallavalitsus teatas, et loobub hagidest kõigi nelja vastu, kostjad aga, kellest kolm töötavad vallavalitsuses, vastasid, et neil puuduvad vastuväited hagi tagasivõtmise kohta. Ehk siis kõigepealt teatasid Daisy Utsar ja Anneli Kaasik vallavalitsuse esindajatena kohtule, et neil pole enam pretensioone Daisy Utsari ja Anneli Kaasiku vastu, seejärel aga vastasid Daisy Utsar ja Anneli Kaasik kohtu päringule, et nad on nõus, et Lohusuu vallavalitsus, mida esindavad Daisy Utsar ja Anneli Kaasik, hagi tagasi võtab. Kohtul polnud nimetatud olukorras muud võimalust kui menetlus lõpetada.

Samamoodi toimis ka Tartu halduskohus, kus Tormis Otsma käskkirjad vaidlustati, kui vaidlustajad oma kaebusest loobusid. Nüüd omakorda teatas Lohusuu vallavalitsus, et tal pole vastuväiteid.

"Siin on korruptsiooni lõhna ja sellega peaks tegelema keskkriminaalpolitsei," sõnas juhtunu kohta praegu volikogus opositsioonis olev endine vallavolikogu esimees Toivo Kivi.

Lohusuu vallavanem Anneli Kaasik ütles, et kuna nemad neljakesi käskkirja allkirjastamise ajal enam vallavalitsuses ei töötanud, leidsid nad, et Otsma käskkiri ei saanud neid puudutada.

Vallasekretär Daisy Utsar lausus, et puhkusetoetust maksti ka neile vallaametnikele, kes tööle jäid. Ja kuigi allesjäänud töötajad maksid selle toetuse tagasi, maksti neile aasta lõpus ikkagi suurenenud töökoormuse tõttu kuupalga ulatuses lisatasu.

"Niiviisi ei maksta lisatasusid. Mida tähendab suurem töökoormus, millega seoses? Aga see oligi nii, et makske teie ka puhkusetoetus tagasi, hiljem saate lisatasuna oma arvele jälle tagasi. Või kuidas see tundub?" küsis Utsar.

Tema sõnul pidasid nad ebaõiglaseks, et peavad lahkumise järel puhkusetoetuse tagasi maksma. "Me ikkagi töötasime siin ja ega see elu vallavalitsuses olnud meelakkumine," kinnitas ta.

Tegutsesid nii enda kui valla huvides

Utsari sõnul pidas valla uus juhtkond õigeks hagidest loobuda. "Ma oleksin siis valla esindajana kohtus istunud ju kahel toolil − ühel kui hageja, teisel kui kostja," põhjendas ta. Ta lisas, et summad, mis neile puhkusetasudeks maksti (kokku umbes 2000 eurot), olid nii naeruväärsed, et nende pärast polnuks mõistlik pikka kohtuteed jalge alla võtta. "Vald oleks pidanud palkama advokaadi, ja me kõik teame, kui suured on nende tunnitasud," sõnas ta.

Utsar tunnistas Põhjarannikule, et valla nimel hagidest loobudes seisid nad isiklike huvide eest. "Aga me seisime ka valla huvide eest, sest mina olengi ju vald. Siin on mängus nii ametniku kui valla huvid," lausus ta.

Praegu Lääne-Virumaal Kunda linnasekretärina töötav Tormis Otsma ütleb kõigepealt: "Oi-oi-oi," kui kuuleb, mis on saanud valla esitatud hagidest. Ta näeb siin ilmselget huvide konflikti, kuigi möönab, et olukord, kus kostjast saab ühtäkki ka hageja, on erakordne.

Aga mida siis Lohusuu praegused vallajuhid pidanuks tegema? "Ma pakkusin neile kohtuvälist kokkulepet, isegi vähendasime summat, aga nad ei nõustunud," viitas ta võimalusele, et ametnikud võinuks raha ise tagasi maksta.

Aga ometi on praegu olukord, kus Tormis Otsma käskkirjad kehtivad, ning selle kohaselt nõuab ju vallavalitsus Utsarilt, Kaasikult, Lapinilt ja Prantsilt raha tagasimaksmist.

"Iseenesest oleks see ka lõputu jada, sest kui praegune vallavanem tunnistaks kehtetuks need käskkirjad, siis järgmisel vallavanemal oleks õigus omakorda tunnistada kehtetuks praeguse vallavanema poolt kehtetuks tunnistamise käskkirjad jne. See ei ole hea halduse tava, see on pime ametnike tagakiusamine," leiab Utsar.

Tagasi üles