Kohtla-Järve poliitiku tapja ei saanud jälle vanglast välja

Kaader aastast 2002. Aleksei Maksimov jäi kohtus süüdi Nikolai Knjazevilt vabaduse võtmises ning tema uputamises. Foto: arhiiv

Kohtla-Järve poliitiku ja vee-ettevõtte juhi Nikolai Knjazevi tapmise eest vangis istuv Aleksei Maksimov ei pääsenud vabadusse, kuigi vangla saatis kohtule andmed, otsustamaks tema vabastamist või karistuse vähendamist.

Vangla pöördus kohtu poole seetõttu, et 1. jaanuarist muutus karistusseadustik, kus mitmed seni kriminaalkorras karistatavad teod dekriminaliseeriti. Viru maakohus leidis, et Maksimovit pole põhjust vabadusse lasta, kuna teod, mille eest teda karistati, on karistusseadustiku uue redaktsiooni järgi kriminaalkuritegudena karistatavad.

Väitis ebaseaduslikku süüdimõistmist

Maksimov kaebas asja ringkonnakohtusse edasi, väites, et kohus jättis hindamata tema süüdimõistva otsuse puudused ning jättis tuvastamata, et tegelikult kannab ta vanglakaristust ebaseaduslikult. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei pidanudki hindama Maksimovi süüdimõistmise aluseks olnud tõendeid. "Sellist uut tõendite hindamise õigust pole maa- ega ringkonnakohtul, sest tegemist on jõustunud kohtuotsusega," ütles ringkonnakohus, lisades, et kohtute ülesandeks praegusel juhul on hinnata, ka seadusemuudatustest tulenevalt on Maksimovi karistuse muutmiseks alust või mitte. Ringkonnakohus leidis samuti, et sellekohased asjaolud puuduvad.

Maksimov on varem korduvalt taotlenud enese ennetähtaegset vanglast vabastamist, kuid tulutult. Viimati arutas kohus tema sellekohast taotlust ülemöödunud aastal.

Seadus lubab kinnipeetava enne tähtaega vabastada elektroonilise valve alla, kui tal on vanglas veedetud vähemalt pool mõistetud karistusest. Ilma jalavõruta võidakse vabadusse enne tähtaega lasta, kui kurjategija on ära istunud kaks kolmandikku talle määratud ajast.

Viimati leidis Maksimovi taotlust arutanud Tartu maakohus, et  asjaolu, et seadusandja on ette näinud vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimaluse, ei tähenda seda, et kõik süüdimõistetud peavadki enne tähtaega vabanema. "Isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning üldjuhul kuulub isikule mõistetud karistus ärakandmisele tervikuna," leidis kohus.

Maksimovi vangi jätmisel said otsustavaks tema teod, mille kohta kohus ütles, et ta tegutses sihikindlalt ja külmavereliselt. Peale tapmise jäi mees süüdi ka väljapressimises, röövimises ning vara tahtliku hävitamise korraldamises, mida kohtu arvates ei saa nimetada vähese raskusastmega kuritegudeks.

Nõudis 54 000 eurot 

Maksimov on Eesti kohtusüsteemi aktiivne ekspluateerija, kuna on saatnud sinna kümneid ja kümneid eri sisuga kaebusi. Viimane kaebus oli arutusel tänavu 20. veebruaril. Maksimov pöördus kohtusse, kuna leidis, et Tartu vangla on rikkunud tema õigust ja väärikust, sest paigutas ta sektsioonist, kus istuvad endised riigiametnikud, vangla üldsektsiooni, mis ohustas aga tema julgeolekut. Maksimov apelleeris sellele, et ta on endine politseinik, keda ei tohi tavakriminaalidega vanglas koos hoida. Mees nõudis hüvitiseks 54 000 eurot. Kohus jättis kaebuse rahuldamata.

Maksimov mõisteti 2002. aasta jõulude ajal süüdi selles, et ta võttis Kohtla-Järve volikogu liikme ja vee-ettevõtte juhi Nikolai Knjazevi oma Kohtla-Järvel Karja põik 13 asuvas majas pantvangi ning lasi tal videosse rääkida Kohtla-Järve võime kompromiteerivaid andmeid. Maksimov, kellel oli linnavõimudega konflikt äripindade pärast, viis oma ohvri seotud silmade ja kätega autosse, sõidutas sohu ning uputas ta. Selle eest määrati mehele 15 aastat vangistust, kuigi Maksimov eitas lõpuni oma süüd. Aleksei Maksimov peaks vabanema veidi rohkem kui aasta pärast.