Maleva põhikooli hoolekogu ja õpetajad tegid julge otsuse minna juba sel sügisel üle eestikeelsele õppele kõigis üheksas klassis, kuigi riikliku üleminekureformi miinimumnõue on seda tänavu teha vaid 1. ja 4. klassis.
JUHTKIRI ⟩ Hoidkem pöialt Maleva põhikoolile
Kui kool tunneb, et see ülesanne on jõukohane juba varem, siis ei ole mõtet kummi venitada, sest selle tagajärjel kannatavad tulevikus tõepoolest kõige enam need õpilased, kellel lükkub eesti keeles õppimise võime saavutamine edasi. Sealt omakorda nihkub edasi suutlikkus õppida gümnaasiumis ja kõrgkoolis ning lõppkokkuvõttes tähendab see nigelemat stardikohta edasisse ellu ja tööturule astumisel.
Lõppude lõpuks tuleb murda aastakümnete jooksul justkui halvaks normiks saanud reeglit, et suur osa Eesti venekeelsete põhikoolide lõpetajatest ei suuda üheksa aastaga põhikoolis eesti keelt selgeks saada. Saab, kui kooli juhtkond, aga ka koolipidajad, kelleks on enamasti kohalikud omavalitsused, seavad selle eesmärgiks ja tegutsevad järjekindlalt selle nimel. Selles mõttes on arusaamatu, miks ei ole näiteks Kohtla-Järvel seda sammu juba veerand sajandit tagasi ära tehtud.
Aga praegu on põhjust pöörata pilgud Maleva põhikooli poole ja hoida pöialt, et neil üleminek, milleks on aastaid teadlikult valmistutud ja mis nüüd otsustavalt ette võetakse, õnnestuks sujuvalt. Sel juhul saab sellest loodetavasti hea eeskuju ka teistele Ida-Virumaa venekeelsetele koolidele, kel praegu veel erinevatel põhjustel sellesse piisavalt usku pole.